Templiga v?i ilma

Tuleb t?deda, et mul pole eluski varem oma passi nii palju vaja läinud, kui siin Bratislavas elades. Piiriületusi tuleb pea iga nädal ette: on vaja minna Viini hängima v?i Ungarisse soojaveevanne v?tma v?i Hainburgi hommikust sööma v?i Budapesti l?unale vmt. ?nneks hakkas Euroopa Liit pihta ja keegi piiri peal ei kobise ja EL-i piirest ma välja pole läinud. Slovakid ei viitsigi enam passe kontrollida, kui Slovakkiast välja lähed.

Teisalt on aga mu siniste kaantega Eesti pass ikka päris eksootiline siinsete tolliametnike jaoks. Ulatan oma passi ja näost v?ib näha, et piirivalvuri esimene m?te on, et mis see Eesti veel on. Vahel kontrollivad spikrist järgi v?i küsivad paarimehe käest, et kas on ikka EL v?i mitte. Printsiibis EL liikmesriikide kodanike passidesse piiriületusel templeid lööma ei pea. EL punastesse passidesse ei löö nad neid kunagi. Aga minu omasse vahel ikka löövad, nii igaks juhuks. No täitsa suvaliselt. Lahe selle juures on see, et näiteks riiki sisse s?ites löövad templi, aga välja s?ites ei löö. Ungari näituseks. Mul on praegu passis lehekülg, mille kohaselt ma olen veebruari kuus juba kaks korda Ungarisse sisse s?itnud, aga välja pole läinud. Ma juba kujutan ette, kuidas järgmine kord see tollimees pead saab murda ja nuputada, et mis siis minuga nüüd peale hakata.

?nneks siiani pole minu käest ühtegi küsimust veel küsitud ega pinnitud, et kes ma selline olen ja miks ma ühte v?i teisse riiki tahan s?ita. Sülitan kolm korda üle ?la, et seda ei juhtuks ka.

Ja midagi pole öelda, aga tegelt on ikka hullult m?nus, kui kasv?i natukenegi üheks päevaks teise riiki teise keskkonda saab. Hea on Euroopa keskel elada.

Finaal

Reede ?htul kell 6 korjasid politseinikud k?ik ajutised parkimist keelavad liiklusmärgid kokku ja läksid koju magama. Autod parkisid jälle seal, kus tavaliselt, inimesed julgesid jälle kodudest välja tulla, ja taasleidsin oma Bratislava. Laupäevast alates on ilm ka jälle ilus. Ehk k?ik on jälle nii nagu peab.

Vahel ma m?tlen, et arvestades seda, missugune kamm käis eelmisel nädalal, ja seda, et ma tegelikult ju ei Bushi ega Putinig mujal ei näinud kui telekas, siis igasugused vanden?uteooriad selle kohta, et pooled sündmused, mida telekast uudiste pähe näidatakse, tegelikkuses aset ei leia, vaid on filmimeeste osav lavastus, ei olegi v?ibolla nii vale teooria....

Vabariigi aastapäev läks suure ähmiga meelest ära. Alles järgmine päev, kui netist vaid kleidijuttu v?is lugeda, tuli meelde, et aijah, oligi juba ära.

Reede

Politseinikud alustasin jälle hommikul kl 7, kogunesid salkadesse, igalühel väike l?unasöök kilekotiga kaasas. Teid veel kinni pole pandud, aga ilmselt pannakse. Politseinikest on lausa kahju, neil on nii villand juba. Ilm on ka nii vastik olnud ja nad peavad lihtsalt passima igal tänavanurgal.

Lennujaama olid lisaturvaväravad ehitatud, k?ik lennukisse v?etavad kotid otsiti ka läbi.

Neljapäev

Summit pidi algama kell 11.30, kes teab, mis kell ta ikka tegelikult algas, aga vahet pole. Muuseas, Bratislava loss, kus summit toimus, on mu kodust 300 meetri kaugusel... Igatahes 11 paiku üritasin taaskord oma autoga s?ita. Üritasin, mis ma üritasin, aga oma kvartalist kaugemale ei saanud, sest polnud lubatud. Politseinikud risti tee peal ees. Egas’ midagi, erakorraliselt oli mu maja ees nii palju parkimiskohti, et sai lausa valida. Saime jälle jala k?mpida, kuigi ilm oli kohutav. Tee peal oli kogu aeg mingi jama, osad tänaval?igud olid kinni pandud, pidi ringiga minema. Presidendi lossi ette oli lausa tank veetud. Ühtegi inimest peale politseinike polnud jälle näha. Autosid ka mitte. Üks diplomaatilise korpuse auto siiski tegelt oli.

Eksperdid, kes see päev rongiga Viinist Bratislavasse tulid, pidid k?ik piiri peal vastama küsimusele, et kas nad lähevad Bushi vaatama. Nad olid öelnud, et ei, me läheme keskpanka, mille peale neid nagu pooletoobiseid olla vaadatud. Aga kotid oli k?igil läbi otsitud. Muidu päris paljude asutuste töötajad ei olnud neljapäeval tööle tulnudki, sest lihtsalt teed olid kinni ja ei saanud tulla.

Umbes kella 2 paiku olin Hviezdoslavi väljaku lähedal, kus ?nneks k?ne oli juba läbi saanud ja hakati asju lahti monteerima. Sellegipoolest pidi turvakontrollist läbi minema. Turvadel oli juba nii siiber, et küsisid aint, et kas teil nuga v?i püstol on kotis. Kui pole, siis v?ite minna :)Kiirreageerijaid oli väljaku ümber sadu, oma mustade kombinesoonide ja läbipaistvate kilpidega. Trammid olid trammiteele seisma jäetud, vist jälle mingi turvamüüri idee.
Kirjeldamatu. Vahtisin suu ammuli.

Bush läks minema, Putin on veel siin.

Kolmapäev

Läksime Viini rongiga. Tagasi kah rongiga, nii 8 paiku j?udsime. V?tsime vaksalist takso, iga ristmiku peal olid juba politseinikud. Küsisin jutukalt taksojuhilt, et kas on ka palju kliente, kui nii palju välismaalasi linnas on. Taksojuht ühmas, et mis bisnist siin ikka olla saab, k?ik teed on kinni pandud, kuskile s?ita ei saa, vanalinn pidi lausa hermeetiline olema. Taat oli veendunud, et kuna k?ik teatasid, et Bush ööbib Carltonis, siis v?ib 200 korda kindel olla, et Carltonis ta igatahes ei maga. T?enäoliselt selles USA residentsis, mis mäe otsas on. Vast oli kah nii. Teeääred, mis tavaliselt autosid täis on pargitud, olid puhtaks tehtud. ?nneks minu tänaval v?is parkida ja mu autot minema polnud veetud.

Kuna mul olid ikkagi külalised ja külmkapp oli vahepeal tühjaks saanud, siis pidin veel poodi minema. Tavaliselt käin supermarketis, mis on natuke linnast väljas, aga kuhu autoga lihtsalt ligi saab. Tark hääl aga sosistas, et ehk ei ole auto see ?htu ikka k?ige targem m?te. Seega vedasin seljakoti selga ja seadsin sammud lähima väiksema ja kallima poe poole. Selle ajaga, kui uuesti tänavale j?udsin, oli linnas toimunud kardinaalne muutus. Mu kodutänav oli paksult seisvaid autosid täis, sest k?ik tähtsamad teed olid politseinike poolt blokeeritud. Mitte keegi ei tohtinud liikuda, sest Bushi lennuk oli maandunud ja ta oli teel oma salajasse magamiskohta. Väljaarvatud need üksikud ?nnetud autod, kes olid julgenud s?itma tulla ja nüüd ei edasi ega tagasi ei saanud, ja m?ned üksikud jalakäijad, kes polnud j?udnud ?igel ajal koju varjuda, oli linn täiesti tühi. Väljaarvatud politseinikud, keda t?epoolest iga 50 meetri peale üks oli. Ristmikel oli 3. Hästi imelik oli, nagu apokalüptilises ?udusfilmis oleks olnud. K?ik oli hästi vaikne, ei autosid, ei inimesi, ainult see helikopter tiirutas jälle pea kohal. Poodi ikka l?puks j?udsin, kuigi pidin ringiga minema, sest osadest kohtadest, mis liiga tee ääres olid, ei tohtinud jällegi k?ndida.

Räägitakse, et maanteel, mis lennujaamast linna viib, oli olnud suur plakat kirjaga:
Mr Bush, Did you finally find any nuclear weapons in Iraq?
Kahjuks oli enne maha v?etud, kui Bush j?udis.

Teisipäev

Ei saanud nagu midagi aru erilist. S?itsime lähimasse Ungari külakesse, soojaveevanne v?tma. Oli täiesti üllatunud, kui Bratislavasse tagasi s?ites isegi auto pagasnikut ei kontrollitud. K?ik oli väga cool. ?htul ooperisse minek oli aga raskendatud, sest ooperimaja, mis on kohe Hviezdoslavi väljaku ühes otsas, oli aiaga piiratud. Pidi selle ?ige augu üles leidma, kust kaudu sisse sai. Ooperis kohtasin üht tüüpi, kes elab just Hviezdoslavi väljaku ääres. Rääkis, et neil olla juba mitu korda politseinikud külas käinud, küsimas, et kes nad sellised on ja mis nad seal teevad. Olla kästud alates kolmapäevast k?ik aknad kinni hoida ja kardinad ees. Korterisse sisse pidavat ikka veel pääsema.

Ühele majale Hviezdoslavi väljaku ääres oli hirmsuur Slovakkia lipp t?mmatud. Et telekas hästi välja paistaks. Linn on ka k?ik üles vuntsitud. Naljakas on aint see, et Ameerika lippe on oluliselt rohkem, kui Vene omasid :)

Esmaspäeva jätk:

K?mpisin siis esmaspäeval linna, pass kotis. Aga midagi erilist ei hakanud esialgu silma, ainult ehk et harjumatult vähe inimesi oli. Ja muidugi Carlton oli igast turvaautodest ümber piiratud. Hviezdoslavi väljakule hakati rahulikult konstruktsioone püsti panema, et Bush sealt linnarahvale k?net saaks pidada. Ainult et ooper piletid olid neljapäevaks juba k?ik välja müüdud. Kolmapäevane etendus oli üldse kavast maha t?mmatud, teisipäevasele veel sain 5 piletit. Hea seegi.

Vol 2

Et mul olid vahepeal külalised (mitte ainult Bush ja Putin), siis eriolukorrast ülevaate andmine on natuke veninud. See-eest üritan nüüd siis p?hjalik olla.

Nädal ühteaegu maailma turvaliseimas ja ebaturvaliseimas linnas.

aniPutinaniBush¤

Asi selles, et Slovakkia saab maailmakaardile, sest neljapäeval tulevad Bush ja Putin siia summit'it pidama (no mis on s?na "summit" eestikeelne vaste? Koosolek? Läbirääkimised? Vanasti öeldi pleenum? Ei tule praegu meelde). Slovakkia on küll maailmakaardil, aga slovakid justkui p?genevad uppuvalt laevalt. Eile Austriast Bratislava poole s?ites oli vastutulevatest autodest vaid konstantne rong, seevastu Bratislavasse ei tahtnud peale meie eriti keegi minna...

Ma ei tea veel, mis toimuma hakkab. Georgik pidi kolmapäeval saabuma. Volodja, ei tea millal. Kohal on juba 600 USA julgeolekutöötajat, 800 ajakirjanikku, Vene julgeolekutöötajate hulka ei teagi. Lisaks igast muid kiibitsejaid. Carltoni hotell on terveks nädalaks ameeriklastele reserveeritud. Sinna vast ei saa lähedalegi. Loodan, et ooperisse, mis Carltoni k?rval on, ikka neljapäeval lastakse. Ja eks neid lennukeid ja helikoptereid tiirutab terve nädala siin linna kohal.

Ma pole veel üritanud kesklinna minna, aga kuulu järgi pidi k?ik suletud ja julgestatud olema. Pärastpoole lähen, eks ma siis annan teada, mis toimub. Pass tuleks vast igaks juhuks kaasa v?tta...

¤ aniPutinaniBush (eiPutineiBush) on kohalik aktivistide rühmitus, kes kavatseb meeleavalduse korraldada, et meil ei ole vaja ei Putinit ega Bushi.

Starbuck's vs kohv

Nagu ma isegi oma blogi esimestes sissekannetes h?iskasin, siis umbes aasta tagasi avati Pariisis esimene Starbuck'si kohvik. Starbuck's on teatavasti ameerika kohvi kaasaostmise kett, sealmail väga populaarne ja ajab kombitsaid üle maailma kah. Kohv on seal muidugi ameerika oma, mis on kardinaalselt erinev Euroopa kohvijoomise keskuste omast, ühes?naga lahja. Seega oligi täiesti märkimisväärne, et nad ikkagi Pariisis, kus kohvikukultuur omaette tasemel on, oma poe avasid.

Ükspäev näidati telekas mingit saadet just selle kohta, et ei tea, kui Starbuck's Pariisis juba aasta aega vastu on pidanud, siis kas see hakkab ka mingit m?ju avaldama klassikalisele prantsuse kohvikukultuurile. Et kas espressotassid asenduvad papptopsiga ja kas väikse laua taga v?i baari ääres hommikuti 10 minutit istumine asendub tänaval jooksu peal kohvi joomisega. Saade oli vist Starbuck'si tellimusel tehtud, sest saade oli selline positiivses toonis tehtud.

Tegelikkus on aga selline, et minu teada peale selle Av. d'Opera Starbuck'si on veel teine tehtud Montparnassile ja rohkem neid Pariisis pole. Ja julgen väita, et mingit ohtu kohalikule kultuurile see SB küll ei kujuta. Enamasti istuvad seal SB tugitoolides turistid, välismaalased, ameeriklased, hiinlased, jaapanlased jmt. Prantslasi satub sinna ikka väga harva. Ja ma ei tea ühtegi prantslast, kellele sealne kohv maitseks. Seega SB eksisteerib ja jääbki vast eksisteerima muude Pariisi kohvikute k?rvale ja mitte-prantslastest ostjaskonnale. Prantslastega pole sel Starbucksil aga midagi ühist ja midagi neile pakkuda ka mitte.

Muuseas, Viin, mis on ikka t?sine kohvikute linn ja kus kohvikutel ja kohvil on väga suur roll mängida, on esimene linn maailmas, kus SB oli sunnitud ühe oma kohviku kinni panema klientide vähesuse t?ttu. Viinlased on üli?nnelikud :)

Rahajutt

Siin Slovakkias saan ma raha eurodes. Ja kuna ma muidugi eurodes poes maksta ei saa, siis pean seda kogu aeg kroonideks ümber vahetama. Tegelikult see eurodes mittemaksmine on ka selline kahe otsaga asi, sest näiteks turistiputkades sai suvel alati eurodes ka maksta. Ja kohalikus supermarketite ketis, Tescos, saab maksta eurodes, kui euro rahatäht ei ole rohkem kui 2 korda suurem ostusummast. Idee selles vist, et poeskäimine rahavahetuspunkti külastamiseks ei muutuks. Tegelikult oli aga seal supermarketis vahepeal kurss soodsam, kui pankades, mis on jälle omamoodi huvitav... Ma ei hakka üldse m?tlemagi k?igile nendele rahapesu t?kestamise rahvusvahelistele printsiipidele ja valuutavahetajate registreerimise kohustustele...

Aga mitte sellest ei tahtnud ma rääkida. Nimelt Eestis olin päris ära harjunud, et euro kurss on kogu aeg 15,66 ja mingit muret polnud. Aga Slovakkia kroon ei ole euroga kindla kursi alusel seotud. Ma ei teagi, mis valuutadega nad ennast v?rdlevad, aga tundub, et kohalik valuuta on selline üsna isepäine ja liigub, kuidas tahab ehk siis vastavalt kohalikele asjaoludele ja sündmustele. Kui ma siia tulin nii pool aastat tagasi, maksis 1 euro 40 kohalikku krooni. Räägitakse, et umbes aasta eest oli 1 euro eest koguni 45 krooni saanud. Tänaseks on kroon nii palju tugevnenud, et 1 euro eest saan vaid 37.50 korunat. Kusjuures muutus on toimunud peamiselt viimase 3-4 kuu jooksul. Loomulikult on see kohaliku keskpanga ärevaks muutnud. Nad on juba mitmeid krooni n?rgendamise abin?usid tarvitusele v?tnud, aga kroon muudkui tugevneb. Samas laenuintresse nad pole veel t?stnud. Ma küll rahapoliitikast väga palju ei tea, aga kui valuuta väga kiiresti tugevneb, siis majandusele see väga hea ei pidavat olema. Niisiis keskpank muudkui sekkub ja otsib vahendeid krooni n?rgendamiseks, krooni kurss muudkui t?useb... Euro vastu eelmisel aastal umbes 6 %, dollari vastu koguni 13 %. Hea, et mul raha dollarites pole!

K?ige selle tulemus on, et Slovakkia keskpanga eelmise aasta tulemus oli 40 miljardit SKK ehk 1 miljard EUR kahjumit. Ma küll ei tahaks väga uskuda, et need numbrid just nii suured olid (äkki neil ajakirjas läksid t?lkimisega nullid sassi), aga isegi kui see 1 miljon eurot oleks, see on ikka hullult suur. Parandage mind, kui ma eksin, aga mul ei tule meelde, et Eesti Pangal üldse m?ni aasta kahjumiga oleks l?ppenud...

Muidugi ega Slovakkia enne 2009-t euroga ka ei liitu.

Tahtsingi öelda, et Eestis on ikka super-valuutakomitee-rahapoliitika :)

Ma ei tea, kui palju te seal välismaa ilmauudised kuulete, aga siin kagu-Euroopas on külma-katastroof. Must meri külmub, Aadria mere ääres kah (Horvaatia). Rumeenias oli -30 olnud, Poolast rääkimata. (Allikas: Euronews :) )

Bratislavas on ka ikka päris külm, kohalikud kurdavad. Öösiti on -10 ja -12 (hea nali, onju). Aga lund ei ole mitte kübetki. Aga päike paistab iga päev nii, et räästad tilguvad. Ja linnud laulavad juba viimased 3 nädalat. Ühes?naga, hullult ilus on kogu aeg. Ja positiivne, mingit talvestressi ei ole. Kui ma nüüd tuletan meelde, mis aasta tagasi samal ajal Pariisis oli (soe, nii +10 kandis, aga kogu aeg sadas vihma ja päike ei paistnud kunagi), siis siin on ikka oluliselt lahedam.

Slovakkias on see teistmoodi, et kuna siin maastik erineb päris palju suht väikeste vahemaade tagant, siis kliima on ka iga 50 kilomeetri järel teistsugune. Juba Bratislavast hakkavad Väiksed Karpaadid pihta ja nii need mäed järjest p?hja poole aina k?rgemaks lähevad. See-eest üle Doonau Austria ja Ungari poole minnes on ainult üks lage väli, tuul t?mbab nii mis hirmus (sellepärast on austerlastel neid tuulegeneraatoreid ka nii palju). Vist tänu j?ele on siin Bratislavas suht pehme kliima. Ja lund ikka peaaegu kunagi ei ole. Aga juba 30 km sisemaale minna, siis on lumi maas ja ilm kohe külmem. Ning mägedest rääkimata, seal on ikka päris külm. Muuseas, lumepaksus on kuni 3 meetrit! Seega bratislavalased virisevad praegu külma pärast, aga maakatele on see kui kevad :)

Muidu märtsist pidi ikka juba päris kevad algama. Ootan ja loodan :)

P.S. Tegelikult tahtsin ma rääkida kohalikest vastlakommetest, aga kuna mul selle kohta igasugune info puudub (tundub, et mingit pidu peeti sel viimasel päeval enne paastu, aga sedagi ainult maakate juures ja mingi eriti popp sündmus see siin pole), siis jääb sissekanne ära. Vastlakukleid igatahes poes pole müüdud.

Eile ma tegin päris mitu asja esimes korda elus. Algas k?ik sellest, et läksin rongiga Viini pühapäeva-hängima. Mitte esimest korda :)

Ja siis tuli otsus, et on vaja minna kohalikku teatrisse. Nii, nii, Burgteater'is mängiti täitsa Austria autori tükki ka veel. Esietendus. Seadsime sammud teatri poole, ja ostsime uhkelt seisukohad. 1,5 eurot. Lahe. Aga et siis seisukohad. Ja teiseks, olin tulnud ju linna peale hängima, mis tähendas, et olin teksapükstes ja seljakotiga. Alguses hullult p?desin ja hästi imelik oli. Noh, igatahes uksest lasti sisse. Ja selgus, et kallite piletite omanikud ja odavate piletite omanikud on üksteisest päris kavalalt eraldatud. Nt seisukohad olid viiendal (!) r?dul, kuhu viis eraldi trepp. Selline kole, nagu kuskil tagaruumis oleks olnud. Ma vahepeal kartsin, et varsti tuleb katus kätte, aga ?nneks oli ikka veel see viies r?du, kus trepp otsa sai.

Muuseas, seisukohad ei tähenda seda, et pööbel trügib ja käratseb vahekäikudes ja üritab üksteise tagant midagi näha. Seisukohad on nummerdatud, astmelised ja igaühel oli 50 cm rinnak?rgust müüri kah, mille najal k??luda ning kasukates ja briljantides tädisid vaadata. L?puks aga oli mul päris kahju neist, kes ülikonna olid otsustanud selga panna, sest seal lae all, 5ndal r?dul eriti ?hku küll ei olnud. T-särgist piisas enam kui küll. Ja ilmnes ka teine teksaste pluss antud olukorras: vahetasime oma külje-seisukohad mugavate keskmiste trepiastmete vastu. Hullult rahul. Aint kogu aeg oli selline üli?pilase tunne :)

Niisiis:
Austrias teatris - 1. korda elus
Austria näitekirjaniku etendus - 1. korda elus
Esietendus - kui ooperid välja arvata, siis 1. korda

Seisukoht - 1. korda

Teksastega ja seljakotiga teatris - 1. korda

Saksakeelne etendus, nii et poolest päris aru ei saanud - 1. korda elus

Etendus ei kujutanud endast mingit k?rgkultuuri, aga oli lahe. Lavakujundus kah. Ja tahaks jälle minna.

Märkused edaspidiseks:
- garderoobi eest tuleb eraldi maksta;
- riietus vastavalt pileti kallidusele (5. r?du -> t-särk, parter -> pidukleit)
- teatris on raamatupood;
- 5.l r?dul on t?esti teatribinokkel hullult kasulik;
- karta on, et Burgteater ei ole seestpoolt just k?ige ilusam teater Viinis;
- mul on tunne, et prantsuse keeles "parter" ehk siis toolid, mis on teatris p?randal (mitte r?dul ega loozhis), ei olegi "parter". Kuigi eesti keelde on see s?na kindlalt prantsuse keelest tulnud: "par terre" [paar teer] tähendab "p?randal". Lingvistilised vingerpussid...

Moodne aeg

Vanasti see nii ei olnud ju. Enne 9/11-t. Aga nüüd on mul iga kord, kui lennuk liiga madalalt üle linna lendab, vastik tunne. Täna see helikopter tiirutas mingi tund aega kesklinna kohal. Aknast ei näe ka ju, kus ta täpselt on. Tobe hirm, aga vastik ikka.

Muidu veel seda, et mul on sumbutis auk. Noh, autol siis. Ja ma ei tea, miks küll, aga ?livahetus maksab siin hirmus palju. Tule v?i Eestisse...

Kui eesti keeles on meil selline tore anglitsism nagu beib, siis slovakid ütlevad südame rahus baba. V?i siis babitska. Lahe :) Originaalis tähendab "baba" ikka mutti, vanaeite.
"Chutna babitska" ehk otset?lkes "maitsev mutt" v?ib öelda, kui on eriti seksikas tsikk.