Kunstijutu jätkuks

Mul tuli nüüd meelde, et ma ei j?udnudki Viini From Goya to Picasso näitust vaatama. Aga äkki see tuleb ikka kunagi Brüsselisse ka....
Samas Bettina Rheims'i näitus, mille peale ma KunstHausWien'is silda viskasin, on nüüd Brüsselis. Ma ei mäletagi, kas sellest siin räägitud saigi, aga igatahes on tegu ühe väga laheda tädiga, kes teeb staarifotosid ja igast teemafotosid ka. Kuigi enamus kompositsioone on vähem v?i rohkem aktid, siis miskipärast tuleb tema modellidele alati silma vaadata. Seega kui kellelgi Brüsselis koosolekust aega üle peaks jääma, siis Bozar'is soovitan ära käia.

Info m?ttes, et täna avastasin, et esmaspäeviti on siin muuseumid kinni. Noh, mingi päev nad ju peavad suletud olema, aga m?nedes teistes riikides on see päev nt teisipäev. Nii et ärge segamini ajage.

Imesta silmad pärani

Prantslaste Le Monde'i ajalehe nädalal?pulisa mulle täiesti meeldib. St et see on üks väheseid ajakirju, mida ma täiesti teadlikult ostan. Postimehe Arteriga ei ole sel midagi pistmist, lood on ikka oluliselt sisukamad. Niisiis, reedel sai ka jälle lennukilugemiseks seesama Le Monde 2 valitud. Selle nädala näitusearvustuseks oli üks Euroopa teemaline fotonäitus Centre Pompidous, "Euroopa k?nnib" v?i midagi sellist (L'Europe marche v?iks olla ka, et Euroopa toimib v?i töötab). Loo illustreerimiseks olid lisatud m?ned fotod sellest, kuidas Eestis k?nnitakse. Aga mitte lihtsalt Eestist, vaid P?lva tsikid k?ndisid mööda P?lva linna, raamatukogu ees ja Ühispanga nurga juures. Lahe, kui kodu hoopis teise koju ise kätte tuleb :) Ma pean seda näitust nüüd vist sinna Pompidousse vaatama minema.

Reedel Brüsseli Alliance Francaise'is oma järjekorda oodates hakkas aga üks tüüp mu'ga eesti keeles rääkima. Ise polnud eestlanegi, aga lihtsalt mitu aastat Tallinnas Prantsuse Kultruurikeskuses prantsuse keelt ?petanud. Ja eesti keele oli täiesti selgeks ?ppinud. Imekspandav.

Bratislavas annab ikka ka imestada. Nimelt, see auk, mis juba mitu kuud keset mu tänavat laiutab, meetri laiune ja meetri sügavune, pole ikka veel ära parandatud. Aga ega see mind nüüd tegelikult eriti imestama ka ei pane.

See-eest kohalik Hollandi metseen, kes Bratislava külje alla eriti laheda moodsa kunsti muuseumi (v?i pelgalt galerii?) Danubiana on teinud, oli Slovakkidele imetlemiseks täiesti k?va Hollandi kunstniku üles pannud - Karel Appel. Kui keegi enne 11.detsembrit sinna kanti peaks sattuma, siis igatahes soovitan :)

Üldse see Danubiana on üks mu lemmikkohti Bratislavas. Noh, Bratislavas on hästi öeldud, 20 km linnast väljas l?una poole, ühe neeme peal, seal, kus Doonau peaaegu k?ige laiem on. Hea rattas?idu kaugusel. Aga olemine on seal kuidagi eriti rahulik ja tśill, hästi vaikne ja kuidagi hoopis teine ?hk on seal. Natuke Taevaskoja moodi aura on seal. Eriline boonus on, et kuna Danubiana on ikka väga kiiksuga galerii, kus iga kord pelgalt neemele sissepääsu eest peab 60 SKK maksma, siis slovakkia j?mme ei kohta seal samuti mitte kunagi :)

Meulensteeni (ikka see sama hollandlasest kunstikoguja-galeriiomanik) kiituseks tuleb öelda, et Danubiana ehitamine ja sellega igati asjalike ja ajakohaste näituste maaletoomine s?na otseses m?ttes päästab Slovakkia muidu olematu kunstielu. Mu meelest väljaspool Danubianat seal küll mingeid märkimisväärseid näitusi ei toimu. Isegi Eestiga ja Tallinnaga v?rreldes ei toimu. Vahel kohalikud kunstnikud saavad kuskil rahvusgaleriis natuke pinda, aga noh... rahvakunsti tasemel... sorri.

Samas jälle, Pariisis v?i Londonis ei saa jälle kopse tahmast puhtaks köhida ja rattaga päev otsa s?ita, nii et septembripäike nina punaseks teeb :)

mitte midagi

Ma peaksin siia kirjutama jälle, kuidas k?ik on hästi veider ja imelik selles järjekordses uues pealinnas, kus mul on au resideeruda. Aga mul pole midagi kirjutada, sest ma ei näe üldse seda Brüsseli eluolu, kuna ma olen k?ik see aeg tööl. Konditsioneeritud kontoris v?i koosolekul. Hommikul kl 8 mööda juba selgeks saanud teed esindusse, auto garaazhi, kontorisse, päev otsa sahmimist, vahel mööda sissekulutatud rada Schumanni, ?htul jälle tagasi. Kui k?ik meilid on läbi loetud ja tulekahjud kustutatud, siis seda sama tuntud teed pidi koju, riided vahetada, trenni, koju, kotile. Kogu moos. Kusjuures ma ei sa aru, kuidas mul nii palju asju teha on siin kontoris. Ma loodan ainult, et see on alguse asi ja kunagi ka mul äge euroametniku elu tuleb :P

Tegelt tuleb rääkida spordiklubist, mille ma valisin pelgalt tänu sellele, et ta mulle k?ige lähemal asub, on ikka teistsugune, kui seninähtud. Selline popp, kus k?ik on hästi zen ja jooga ja pilates. Mingeid aeroobika hüppamise ja bodypump trenne üldse pole, see on täielik tabu. Tuleb korralikult hingata, venitada ja ainult väikselt muskleid kokku suruda. K?ik trennid käivad paljajalu muidugi :) (hmh, mu meelest sellest viimasest tingituna, kui m?nda harjutust k?huli peab tegema, siis eriti sisse ei maksa hingata...). Aga laupäeval lubasin ma sinna mingisse tai v?itluskunsti trenni minna. Vot, saab siis näha.

5. päev. Nopped

Mul on ikka l?puks korter. Ainult et see on popilt aia poole akendega (mis aknad, maast laeni uksed, seinast seina) ja tänu sellele on mul hullult ämblikke. Täna oli üks hiiglane vannis hommikul. Jube.

Eile s?ib moules'e (merekarpe?) ja friikaid, kohalik rahvustoit. Ja käisin muuseumis kah. Ja punast kirsi?lut sain kah.

Suurlinna saastest on mul kurk pidevalt kare ja punnid on näos. Kohe näha, et maakas, metsa?hu peal kasvanud :P

Autoga oskan juba enda juurde ja tööle s?ita, väga suurtes ummikutes pole istunud. Bensiinijaama olen ka üles leidnud. Muideks, bensiin maksab siin 1.47. Eurot. Nii et 16 EEK-i, mille pärast Eestist paanitsetakse, tundub kui tasuta.

Muidu on siin Brüsselis veider. V?ib aimata, et see päriskorteri otsing saab veel raskem olema, kui selle kuuajalise saamine. Kuidagi imelikud on nad siin.

Täna on esimene koosolek, aga ei midagi erilist.