Täna käisime meie justiitssüsteemi klassiga Palais de Justice'is protsesse kuulamas. Mingeid väga karme protsesse ei olnud, m?rvu ei olnud, aga üht teist ikka. Alkoholijoobes juhtimine, peksime, perevägivald. Neegripaar, kus mees oli naisel silma peast välja löönud (s?na otseses m?ttes), elavad ikka veel koos...Üks korealanna, 20 aastane, kes sai 300 eurot katseajaga trahvi prostitueerimise eest (jah, tuleb välja, et prostitutsioon ei olegi siin seaduslik). Kusjuures oli 100 % selge, et ta oma tegevust ka tänasel päeval jätkab.

Kohtunik oli ka lahe, küsis mingi nolgi käest: ja mida te peale lolluste veel teete? Muidu oli kohus nagu kohus ikka, prokurör ja kaitsja, ainult et kohtusaali dekoor oli rikkalikum.

K?ige selle justiitsteema taustal: meil on siin juba mitu aega käimas üks koletu pedofiiliaprotsess, kus üks hull naine, kes ise oma laste kallal koletusi korda saatis ja seega üks peamisi süüalused on, süüdistab selle k?rval veel 13 inimest, oma naabreid peamiselt. T?endeid eriti rohkem pole, kui selle naise ja tema (samuti napakate) laste ütlused. 13 süüdistatavat olid 3 aastat nn eeluurimisvanglas olnud. Eile l?puks lasti nad vabaks, sest mutt on juba täiesti segast hakanud panema. Aga, hoolimata sellest, et need 13 on pea kolm aastat p?hjuseta vangis olnud, et nende elu on p?him?tteliselt olematu, ei oota neid selle eest mitte mingi hüvitis ega restitutsioon. Siin ei ole nii, et kui oled p?hjuseta kinni peetud, siis riik peab sulle selle kinnipidamisega tekitatud kahju hüvitama. Riik ütleb sorry, maksab 1 euro sümboolselt valurahaks ja k?ik. Uskumatu. Muidu peab Prantsusmaa ennast küll demokraatlikuks riigiks, aga siin on küll mu meelest tegemist olulise p?hi?iguste rikkumisega.

Täna nägin ma t?elist prantsuse moodi manifestatsiooni ehk streiki. Asi sai alguse sellest, et riigieelarve on täitsa metsas omadega ja raha neil enam pole. Sarkozy sai uueks rahandusministriks (mäletate, märtsis) ja tal on nüüd uus poliitika: riigieelarvesse saab raha juurde, kui m?ned riigiettev?tted ära erastada (noh, nagu Tallinna linnas). Prantslastele on aga selline jutt kui härjale punane rätt. Oma sotsialismiga ära harjunud, on nende jaoks maailma l?pp, kui m?nigi nn avalikest teenustest peaks erakätesse minema. K?ik veevärk, bussid, metroo, rongid, meditsiin, elekter, bensiin ja mis k?ik veel on siin riigi oma. Nüüd aga uue poliitika raames on siinne elektrimonopol (EDF kui kuulma juhtute) otsustanud ühe oma osa (väikse) ära erastada. Seepärast olidki k?ik töötajad ja pool linnarahvast täna tänavatel.

Einoh, töötajatel on muidugi eriti hirm nahas: m?tle, kui ettev?te erakätesse läheb ja ettev?ttes efektiivsemat töökultuuri hakatakse rakendama - pooled koondataks ära ju...

Läksime parasjagu Arichaga sööma, kui rongkäigu algus meie kohvikust möödus. LIiklus oli kinni pandud, isegi k?nniteedel ei saanud rahulikult käia. S?ime korralikult kaks ja pool tundi ja selle aja jooksul rongkäik veel ära ei l?ppenud. Ikka ja jälle läks m?ni hiigel?hupall v?i k?laritega auto kohvikust mööda. Punaseid lippe olid k?ik kohad täis, täitsa nagu oleks aastas 1905 v?i midagi. Ja nad m?tlesid k?ike seda t?siselt. K?laristest kostus muuhulgas: Internatsionaal (Kommunistide hümn), m?ni k?ne, üks erastamisvastane luuletus, disko, hurraa-hüüded. Vilemehi, selliseid, kes meilgi träänsipidudel käib, oli ka omajagu. Kusjuures tüübid, kes omast arust manifesteerisid, olid ikka jumalast purjus juba. Tühje ?llepurke olid ka k?ik tänavaääred täis.

Ühes?naga, nii m?ttetut üristust pole ma ammu näinud. Vist pole kunagi näinud. Ja m?elda, et neile makstakse selle streigipäeva eest veel palka kah.

Kolmapäev, ilma koolita päev. Hommikul lugesin raamatut. Päeval kondasin Viktoriaga mööda linna. Kinno enam ei j?udnud, nii et jätan Kill Bill 2 siis homseks. Et endaga midagi ?htul peale hakata, siis ostsin tomateid ja teismeliste ajakirja. Koju j?udes leidsin aga, et ?htu on osalt juba minu eest sisustatud. Tööl mind ikka veel mäletatakse. Olin usin ja vastasin kirjadele. Tomatid s?in ära, aga ajakiri muudkui ootas kurvalt. Koos minu kingituseks saadud valge teksapükste vööga. Nüüd on aga see m?nus tund tulnud, kus saab voodis ajakirja lugeda.

Kusjuures ma ostan siin alati teismeliste ajakirju. Esiteks on seal juttu, sealjuures mitte ainult tiinekate teemasid "kuidas poistele rohkem meeldida". Ja trendijuttu on kah. Vogue'is, Elles ja muudes poppides ajakirjades eriti muud pole kui pildid. Hmh, kui ma pilte vaadata tahaks, ma ostaks ju Wallpaperi vmt. Moeajakirjast tahaks ikka moodi saada.
Teiseks saab nende teismeliste ajakirjadega alati kingitusi :) Paari nädala tagune saak "Shoppingbag" on vist juba üle Eesti levinud, sest saatsin 2.30 maksvaid ajakirju (koos kotiga loomulikult) ka teile sinna. Täna siis igati vajalik aksessuaar sel kevad-suvel.

Loen ajakirja läbi ja kirjutan siis, mida suvel selga tuleb panna ja mis täitsa out on.

Teil ka vast juba lehed kirjutavad, et meil Roissy Charles de Gaulle'i lennujaamas üks tükk betooni alla kukkus. Kuus inimest surnud, mitu vigastatut jne. Terminal 2E. Ehh, alles nädal tagasi käisin seal, kaks korda. Kuna aega oli, siis jalutasin mööda seda teist terminaali, ühest osast teise, imetlesin alasti betoonehitise v?lusid ja m?tlesin, et ikka lahe terminal. Moodustab kenasti ühtse terviku, kuigi erinevatel aegadel erinevad osad ehitatud. Ja näed siis, üks tükk majast kukub lihtsalt alla. Pole enam tervikut ega midagi.

Teisalt on mul natuke hea meel, et ehitusvead ja kiirustamine, et tähtajaks valmis saada, ainult arenevate riikide mured pole. Samas paneb see sündmus häirivalt m?tlema Kaubamaja tunneli, Viru keskuse ja muude geniaalsuste peale, mis meil kunagi pidulikkuse ja uhkustundega südames avati. Ei ole vaja amortisatsiooni ega midagi, piisab vaid natuke kiirustamisest...

Eile oli siinses ajalehes Liberation üks kuri artikkel, et sms-id maksavad liiga palju. Isegi siinne tööstusminister (meie m?ttes nagu majandusminister) on sekkunud ja ütleb, et kliendid peaksid n?udma, et sms-ide hinda vähendataks, kuna praegu on sms-id mobiilioperaatorite peamiseks lüpsilehmaks (vache ? lait). Tarbijakaitse ühing n?uab isegi, et kliendid peaksid välja kuulutama sms-ide boikoti, et hindu vähendataks. Kusjuures siinne sms maksab 15 eurosenti, mis on umbes sama hind, isegi väiksem, mis meil Eestis (siin u. 2.30, meil oli vist 2.50?). Nii et v?rreldes k?igi teiste teenustega pole see sms siin kallis midagi. Aga väidetakse, et sms-i omahind on vaid 3-8 eurosenti (max 1.20), seega maksimaalselt pool sellest, mis praegu kooritakse. Kusjuures Hiinas, kus on u. 300 miljonit mobiilikasutajat, pidi sms vaid 1 eurosendi maksma.

Pagan, kogu selle artikli taustal on Eestis see sms-i hind ikka väga k?rge. Muidugi iga prantslaste hüsteeritsemist ei maksa alati t?siselt v?tta, aga samas faktid räägivad ka enda eest.

Muidu kirjutatakse meil siin ajalehtedes veel homode abielude lubamisest, eile oli isegi artikkel ühest thailastest homopaarist, kes olid Thaimaal ühe oma n?bu adopteerinud (perekonna soovitusel ja toetusel, kuna lapse pärisvanematel polnud raha) ja nüüd k?ik kolmekesi r??msalt Rennes'i elavad. Cannes'ist ja Hispaania printsi abielust räägitakse ka.

Ma käisin eile metrooga s?itmas. Liin nr 14. Ainus, kus pole rongijuhti. Hullult äge oli. Istusime esimese vaguni esimeses otsas ja vahtisime, kuidas rööpad rongi alla kaovad. Täitsa rongijuhi tunne tuli :)

Ja et te must ikka hästi arvaks, siis hommikul tegin tööd kah.

Huh, rezhiim on täitsa sassis. Nüüd ei taha enam magama ka minna, sest siis ei saaks ma kindlasti enam kl 7 voodist välja. Kirjutan siis neid e-meile, mis tuhat aastat kirjutamata on.

Ma vaatasin, et meil on ikka Erlega täitsa ühesugune kujundus. Aga rohkem roosasid ei olnud v?tta, nii et midagi pole teha. Katsuge kuidagi vahet teha.

Hullult lahe, et ma need kommentaaride kohad siia ka nüüd sain :)

Täna käisin jälle korraks Marais' kvartalist läbi ja ikka ütlemata ilus on mu linn. Üle pika aja on soe jälle ja linnakodanikud on täielikus ekstaasis. Tshillivad kohvikutes ja tänavanurkadel, iga saja meetri tagant näed suudlevat paarikest. Romantikat rohkem kui küllalt.

Leale ja Meelile, kes nädal aega juudikvartalis veetsid: küsisin k?igi oma juutidest tuttavate käest, aga nad ei teadnud, miks juudi hauakivile väiksed kivikesed on pandud. Igaüks, kes hauale tuleb, pidi kivi kaasa tooma, aga mis selle tähendus on, seda nad ei osanud seletada. V?i nagu nad ise ütlesid: ei ole endale kunagi sellist küsimust esitanud :)

Ja mis valgetesse ja mustadesse mütsidesse puutub, siis p?him?tteliselt ei pidanud neil väikestel kuklamütsidel mingit vahet olema, ainult maitseküsimus. V?i siis ka äkki on asi selles, et kuna ilmad soojaks läksid, siis suvel on nagu valge sobivam, sellepärast siis oli täna rohkem valgeid mütse.

Kekkamise m?ttes sellest ka veel, et sain oma postkasti kinnituse, et DELF 2 eksami olen teinud ja sellest läbi saanud. Nii suulise kui kirjaliku osa. Nii et nüüd on see siis ametlik, que je parle francais. Täitsa uhke tunne :)

Tegelt tahtsin ma sellest juba ammu kirjutada ja nüüd ühele kirjale vastuseks kirjutan hoopis siia. Meeste mood teemaks. Nimelt, kui teil seal räägitakse, et triibud on moes, siis siin on see täielik triibupaanika, v?iks öelda. Ükskord nägin ühte meestele m?eldud shopingugiidi (ajakirja), mida siinkohal lühidalt refereerin.

Jah, ülikonnad on peene triibuga, soovitavalt natuke taljes l?ikega.
Särgid on peene triibuga, v?imalikult erinevat värvi triipudega kusjuures, aga üldmulje peab jääma heleroosa v?i helesinine. Äärmisel juhul v?ib triibulise särgi asendada ka roosaga v?i helelillaga.
Lipsud on sellised vanakooli diagonaaltriipudega. Aga olen näinud ka kuldseid ja h?bedasi.

Nojah, siin Pariisis, mis on p?him?tteliselt ju homode linn, torkab see beebitoonis meestemood eriti silma muidugi. St mood ei ole ainult ajakirjas, vaid ma näen tänava peal ka neid silutud poisse, kelle riietus on detailideni paigas ja kes tüdrukuid ei vaata. Aga muidu mood on mood ja diktatuur, nii et mehed, hoidke alt, tuleb roosad riided selga panna.

Igast asjad on käest ära läinud. Kodu on sassis, n?ud mustad ja tähtajad ammu üle pea. Kirjadele pole vastanud, blogi pole kirjutanud. Koolis käin, aga kodutöid pole j?udnud teha. Tegelt ikka oma ettekande jutustamistunnis tegin ära. Kuna mu jutustamistund on kunstikallakuga, siis murdsin enne ikka pead, millest rääkida. Suvalise kunstniku eluloost ei tahtnud teha, sest raamatukokku ettevalmistama minna ei viitsinud. Niisiis rääkisin teemal "Eesti kunsti tänapäev ja kas Eesti kunstnikel v?ib maailmas ka kunagi tulevikku olla" (hea udutamise teema :). Promosin Semperit, Mäetamme ja Olet, Pärti, Kaplinskit ja Krossi. Arhitektuuri tegin täitsa maha. Maarjast ja Eurovisioonist rääkisin kah. Ja l?ppu lisasin, et tegelt meil on loodus ikka palju väärtuslikum kui kaasaegne kunst. ?nneks k?igile tundus Eesti nii huvitav, et j?udsime peagi tavaliste küsimusteni. Nagu mis keelt me räägime ja kas see on väga kallis maa ja kas meil ikka elekter on (tegelt seda ei küsitud, aga sotsiaalkindlustuse ja pensioni olemasolu kohta küll). Ühes?naga, tavaline Eesti promo oli jälle. Ise olin rahul :)

Viirusega sai 1:0 eelmine laupäev. Nädal aega v?ttis aega. Pärast leidsin oma arvutist tulemüüri ka üles. Ja ajalehest lugedes, et nad selle teismelise kinni v?tsid, kes selle välja m?tles, olin ikka ülir??mus. Ja loodan, et nad ta vangi panevad. Teistele ?petuseks.

Kuna mu ema tuli mulle külla, siis olen teinud k?iki turistide asju. Kusjuures ülimalt kosutav on, sest avastan ikka uuesti, kui vinges linnas ma elan. Mortmartre on üks väike küla keset linna, Galeries Lafayette on oma ilu poolest täielik paradiis, lisaks veel gooti kirikute graatsia, Ile St Louise'i rahu, Louvre'i pompöössus, Eiffeli elegantne vorm... Haussmann ja Champs Elysee oma melus ei lase unustada, et tegu on ikka maailmalinnaga. Hullult ilus. Homme on programmis Pere Lachaise'i kalmistu ja Belleville. Laupäevast plaani veel ei tea, aga algab see igatahes väikse kohvi ja croissantiga, selles olen kindel.

Hmh, vahel taban end, et tahaks eesti keeles ka tuleviku ajavorme kasutada. Vat ei saa.

Ükspäev arutasime tunnis väljendeid, mis on seotud v?rdlustega. Nt tugev kui türklane ja pime kui mutt. Kui ma teatasin, et eesti keeles on väljend "paljas kui porgand", ei saanud terve klass mitu minutit naeru pidada. Täitsa korralik väljend iseenesest ju...

Täna käisin tütarlastega (koolist) pastat söömas ja hullut hea oli. Ja tsikkidega lobada on ka ülimalt kosutav.

Ma saan ju aru ja tean ise ka, et ma olen arvuti koha pealt tŕielik dumbuser, aga see viimane viiruseatakk oli ikka alla poole vööd. Ei ole vaja ju nii valusasti meelde tuletada, et ma ei tea, kust tulemyyri saada v6i muud taolist. Juba neli pŕeva ilma internetita, hulluks ajab. Tahtsin kirjutada, kui kole on Bryssel ja kui ŕge pidu oli laupŕeval. K6ik ytlesid Bienvenue ja mu elu esimene tŕitsa ise tehtud kartulisalat söödi k6ik ŕra. Aga ei kirjuta, sest pean nyyd siit internetikohvikust ŕra minema. Vanamees, kes mu k6rval istus, rŕŕkis kogu aeg enda ette. Ja selgus, et see arvuti, mille taga ma istun parasjagu, on kellegi pysiarvuti ja tal on siin mŕng pooleli. Kusjuures see ei ole mingi laps.