Kümnes maja

WSL, kohe Woluwelaani taga, 2 fassaadi, 4 tuba, 460 000.
Käisin seda maja üksi vaatamas. On nii häid kui halbu külgi. Maja on ehitatud 1990 ja esimene omanik elab sees, nii et kõik süsteemid (elekter, gaas, vesi, radikad) pärinevad sealt 18 aasta tagusest ajast, aga üldiselt pigem korralikud.
Hea oli see, et majas oli siiski 3 korraliku suurusega tuba ja üks nö garderoob. Kuigi väga suures polnud neist tubadest ükski ja neljas katusealune tuba oli siiski ka üsna madala laega. Garaaž oli olemas ja parkett oli põrandal ja aknad olid korralikud. Köögis ja elutoas oli aasta tagasi remont tehtud, mujal mitte. 1 vannituba (dušš ja vann), üks külaliste tualett. Aed oli kõige suurem, mis ma siiani näinud olen (7 meetrit lai ja mingi 40 pikk), aga kahjuks oli aia taga kohe autoderohke Woluwelaan. Majas oli päris palju ruumi ja natuke läbi mõeldes annaks sellest nii mõndagi head teha.
Aga arvestades tööde hulka, mis seal ette tuleks võtta, on minu meelest see ikka liiga kallis. Võibolla 360 000 juures võiks hakata mõtlema. Sest asukoht on suht hea ikka, institutsioonidele piisavalt lähedal.

Vahelduse mõttes veel selline tähelepanek, et üks majaomanik, kelle maja vastu ma huvi tundsin, andis miskipärast oma meilis ka teada, et ta praegu rohkem ostjatega ei kohtu, kuna tema majale on tehtud ostupakkumine hinnaga 380 000 (kusjuures kuulutuses küsis omanik hinnaks 470 000). Nii et tundub, et kauplemisruumi neis müügipakkumistes on...

üheksas maja

Zaventem, 2 fassaadi, 4 tuba, 370 000.
See maja oli minu jaoks 2. koht, aga Ericule väga ei meeldinud. Plussid: garaaž, korralik remont (maja sai valmis 2005, seinad värviti üle eelmine aasta). Värvid olid moodsad, trepp korralik, millel sai ikka kõndida kah. Hind on normaalne (kõigi teiste kõrval).
Miinused: alumisel korrusel oli põrandal must marmor, mulle meeldiks ikka puit rohkem. Toad olid suhteliselt väiksed (praegu ka natuke halvasti möbleeritud, mis muutis need veelgi väiksemaks). Lisaks, kui juba linnast välja kolida, siis võiks ikka rohkem ruumi ümberringi olla, aga see maja oli küll väga teiste ehitiste vahele surutud. Aed oli vast max 50 m2 ja kõigil ümberkaudsete majade elanikel oli suurepärane ülevaade aias toimuvast.

kaheksas maja

WSP, 2 fassaadi, 3 normaalse suurusega magamistuba ja üks garderoob, 490 000. Garaaži pole, aga tänaval mahtus parkima.
Esimest korda nägin ma belgias kiviplaatide alla pandud põrandakütet köögis. Aga kiviplaadid olid neil läbi kogu alumise korruse, aga nn elutoa poolele ei olnud nad põrandakütet pannud. Köök oli uhke. Aed korraliku suurusega. Teisel korrusel olid 2 magamistuba, garderoob ja vannituba, kõik OK. Katuse alla oli tehtud nn vanemate magamistuba, mis oli valge, kõrge laega, avar, en suite vannitoaga, aga no kuulge, vanemate magamistoal polnud ust!
Mulle see maja väga sügavat muljet ei avaldanud, kuigi kvartal on väga korralik, lausa šikk. Ericule meeldis (2. koht pärast sterrebeeki maja), aga muidugi hind oli liiga kõrge.
Esialgu jääb see ikka kõrvale.

Kuues ja seitsmes maja

WSP, 2 fassaadi, 5 tuba, 475 000.
Maja asus küll institutsioonidele suhteliselt lähedal, aga maja taga ei olnud mingit aega, selle asemel oli suure ehituskaupluse parkla. Majal endal garaaźi polnud. Remont oli OK, tubade suurus enam vähem, aga üldiselt pole sellest majast mõtet rääkidagi, sest juba maja müüv kinnisvaramaakler ütles, et hind, mida omanik selle eest küsib, on liiga kõrge, aga omanik keelduvat hinda alandamast.

Watermael Boitfort, 2 fassaadi, 3 tuba, 370 000.
Majal pole jälle garaaži, asub samas külahõnguga kvartalis, kus neljas majagi asus. Kõige odavam maja, mida me siiani vaatamas oleme käinud. Ei olnudki nii halb, arvestades et hind on viiendiku võrra odavam kui enamusel ülejäänutel. Aga köök oli väike, aia asemel oli mingi plaaditud nurgatagune, mis oli väiksem, kui meie praegune terrass. 2. korrusel oli 2 tuba ja vannituba, katuse alla oli tehtud kolmas magamistuba, vann ja kraanikauss kah.
Aga see pole see, mida me otsime.

Pariis

Seekord oli Pariisis eriti mõnus. Terve laupäev oli ainult minu päralt, kuhugi ei pidanud kiirustama ega minema. Ilm oli ilus (kirsid juba õitsesid!), nii ma siis jalutasin mööda Pariisi ilusamaid kvartaleid. Kolasin Bon Marchés ja la Grand Epicerie de Paris-s ja vaatasin, kuidas eriti shikid ja eriti rikkad 6. ja 7. arrondissement'i elanikud sisseoste tegid. Rue de Bac'il jalutasin ja imetlesin prouade fantaasiaküllaseid ilusa ilma mantleid. Lõpuks jõudsin Musée d'Orsay juurde ja otsustasin ka sinna sisse astuda. Sellest on küll juba terve igavik, kui ma ühelgi näitusel pole käinud. D'Orsay-s vaatasin ühte 20. sajandi alguse fotograafi töid (osad neist olid juba värvifotod) ja prantsuse-belgia arhitekti juugendstiilis töid. Musée d'Orsay meeldib mulle, kuigi ma eriline impressionistide fänn ei ole. Aga mulle meedib see vana vaksal, mis nii mõnusalt on muuseumiks kohandatud.

Õhtul enne küllaminekut käisin veel kodulähedases lillepoes, kus müüjad alati eriti hulle nalju viskavad. Mõnus!

Pariisi tasub minna.

viies maja

Viies maja asus Auderghem'is (kah linnapiirides), 450 000.
Selge, et selle maja juures maksis eelkõige asukoht. Väga armas linnaosa, ainult ilusad eramajad, peaaegu nagu Uccle'is, aga natuke väiksemad ja mitte nii chateau-likud. Ümbruskonna koolid on kõik eriti head koolid, mõnesaja meetri kaugusel algas juba Bois de la Cambre.
Maja ise oli 3 fassaadiga, mis polegi nii halb. Aed oli parajalt väike, aga siiski piisavalt suur, et muru peal kõndida saaks. Harukordse juhusena oli aed ka tõepoolest 100 % lõuna poole. Aknad olid vahetatud, küttesüsteem kah suhteliselt uus. Garaaž oli samuti korraliku suurusega.
Aga maja ise tundus liiga väike. Kirjade järgi 3 magamistuba, vannituba + lisaks üks vets. Alumisel korrusel olev elutuba-söögituba oli vaid 30 m2, mis kohalikke standardeid arvestades on väga väike. Köök oli samuti väike, kuigi suht hästi sisustatud. Üks magamistuba oli normaalse suurusega, aga eriti midagi peale voodi sinna ei mahtunud. Kõrvaltoast oli seega garderoob tehtud, garderoogi kohta oli see OK. Lapse tuba oli nii 10 m2, mis on ikka tegelt väike. Ja katuse alla oli veel üks väike tuba tehtud, mida saab kas väikse külalistetoana või büroona kasutada. Kõige hullem selle maja juures oli aga keerdtrepp, mis oli üsna kitsuke. Katusealusesse minnes tuli lausa pugeda, et sarikate vahelt läbi mahtuda.

Kokkuvõttes liiga väike. Minu meelest on see maja ühele inimesele sobiva suurusega. Üksinda elades oleks see parajalt suur, et oleks ruumi, aga et ei tunneks end liiga üksikuna. Ja häda pärast saaks ka külalisi majutada.

Esimene maja tundub nende nähtud 5 taustal järjest ja järjest paremana.

Aega on selle asjaga.

neljas maja

Neljas maja asus Watermael-Boitsfort'is, 470 000. See on küll Brüsseli linna piires, aga õhkkond oli seal selline küla oma.
Maja ise ei olnud eriti huvitav. Esiteks oli maja 2 tänava vahel, nii et mingist suurest vaikusest ei saa juttugi olla. Positiivse pooole pealt: garaaž, 3 magamistuba (neist master bedroom koos garderoobi ja oma vannitoaga), üks büroo. Aga üldiselt ei tule see maja üldse kõne allagi, sest: ?Peremees kasvatas linde (garaažis oli lausa kasvandus), lisaks elas majas kass ja võibolla muidki loomi, nii et kogu majas oli ebameeldiv lõhn. Kui enamuses majas oli remont tehtud (allkorrusel põrandal parkett, üleval laminaat), siis trepid olid korda tegemata. Sellest vähesest, mis tehtud oli, oli näha, et midagi head sellest ei tule (panid astmetele ka uue laminaadi...). Kogu majas olid mingeid mõttetuid juhtmeid laest rippumas. Tüübil tundus ka kiire olevat, sest juba maist on neil uus üürimaja välja vaadatud, enne kui nende enda uus maja valmis saab. Arvestades seda, et müügiprotsess võtab siin aega julgelt 3-4 kuud, siis peaks ta oma hinda küll alla laskma.

Ühesõnaga, rohkem sellest majast juttu ei tule.

kolmas maja

Kolmandast majast pole üldse mõtet kirjutadagi, sest see polnud üldse see, mida me otsime. Aga statistika mõttes: Kraainem, 470 000. Maja ise oli suur, garaažiga, 5 magamistoaga, 2 vannituba + 1 vets, terrass, aed. Aga meist ei ole remonditegijat ja karjuvalt lillelised tapeedid ei ole tõesti minu maitse. Lisaks veel vaipkate põrandatel kogu majas.
Samas linnaosa on šikk, kuigi kaugemal, kui see teise maja WSP.

Teine maja

Täna oli meil kavas teine maja. WSP, Rue de Bemel, 479 000. Välja kolitaks juulis.
Plussid: hea asukoht, meie praegusest kodust 15minutilise jalutuskäigu kaugusel. Kvartal on ka ilus eramajade rajoon. Garaaź on nii suur, et sinna mahub auto ja jalgrattad kah ja garaaźiuks on ka piisavalt lai, et korralik auto sisse mahuks.
Aga sees oli ruumi natuke vähevõitu. Ok, kirjade järgi oli 4 magamistuba, aga nendest 1 oli nn master bedroom, kus oli normaalselt ruumi. Nn beebituba oli vast 6 m2 (sinna saaks hoopis korraliku garderoobi), teine lastetuba oli noh, korralik, nii 12 m2. Katuse alla oli veel üks magamistuba eraldi vannitoaga ehitatud, voodit oleks sinna keerukas paigutada, kuigi ehk mängiks välja. Aga igapäevaselt seda tuba küll kasutada ei saaks, sest trepp, mis üles viis, oli päris jube. Vannitube niisiis kokku 2, lisaks 1 vets. Elutoas-söögitoas oli põrandal ilus parkett, köögi poolel plaadid ja ülemistel korrustel laminaat. Tänavapoolsed aknad olid vanad (mitte pakett), seega kostab tänavamüra küllalt palju. Aed oli väike, aga see ehk polegi puuduseks.

Ühesõnaga, võrreldes hinda ja kvaliteeti oli see eilne maja mitme pea jagu tänasest üle. Samas, ega see tänane nüüd nii halb ka ei olnud, aga natuke odava ja kitsukese mulje jättis. Samas asukoht on 5+.

maja

Autoprojekt sai eelmisel aastal kuidagi äkki lõpuks mööda.

Nüüd on mul uus projekt: maja. Mõtlesin, et võiks ka ehk lõpuks korralikuks inimeseks hakata ja varandust koguma hakata. Niisiis maja. Projekti arvatav kestus on umbes aasta, siis vaatame, mis edasi saab.

Aga täna käisime esimest maja vaatama. Kirjutan siia üles, et mul hiljem meelest ei läheks ja erinevad majad segi ei läheks.
Sterrebeekis, Bosdellestraat. 450 000. Maja on suur: seal elab praegu ema, isa ja 4 tütart. Nii et kokku 5 magamistuba, pluss suur köök-elutuba-söögituba. Vannitubasid oli 2, wc-sid 4, lisaks veel 2 toas pesemisvõimalus. Peremees on maja iseendale ehitanud ja suure osa mööblist sinna sisse ise teinud. NIi et asjad on läbimõeldud ja panipaiku seal oli.
Miinused: pole garaaži (samas tänava peal parkimiseks oli ruumi küll ja jalgrataste hoiukoht oli ka); linnast väljas (tavaliselt linnasõit 15 minutit, tipptunnil tund) ja ühistransport seega kahtlane; korralikud puitpõrandad tuleks lihvida ja uuesti õlitada; seintel olev seineks (!) kah oma maitse järgi üle värvida.
Kui mina kujutasin ennast sellesse majja elama küll, siis Eric ütles, et tal ei tekkinud seda _tunnet_.

Igatahes oli see esimene maja, mida vaatamas käisime, ja mingeid kaugeleulatuvaid järeldusi me sellest veel ei tee.