Tähtis päev

Ma m?tlen, et täna on ikka tähtis päev küll. Sest alates tänasest olen ma jälle RM-is tööl. Nii uhke tunne on :) Hmh, see muidugi ei takista mul edasi Bratislavas resideerumast. Vähemalt esialgu. Nojah, esialgu-esialgu lähen ma homme Brüsselisse. Nii et järgmise 4 päeva jooksul leiate mind sealt.

Bonjour-bonjour, Bruxelles!

Dynamique

Prantsuse keeles on üks s?na v?i kategooria, mida ma k?ige vähem sallin: dynamique. Mu Larousse de Poche (nagu seletav s?naraamat, k?igil prantsuse kooli?pilastel peab see teatud klassist alates olema. Ja kuigi nime järgi v?iks öelda, et tegu on taskuformaadiga, siis minu oma on korralikus A5 formaadis ja 1000 leheküljega (nii 6 cm paksune klots). Igati soovitan osta tegelt neil, kellel vähegi prantsuse keelt vaja läheb) annab esimeseks selgituseks: täis innukust, aktiivsust, energiat, ettev?tlik.

Ühes?naga, Prantsusmaal jagatakse k?ik inimesed pärast esimest kohtumist kas dynamique v?i mitte-dynamique. Ja seda täiesti järjekindlalt ja k?ikide poolt. Ma tavaliselt väga kaugeleulatuvaid järeldusi pärast esimest kohtumist inimeste kohta ei tee, aga seal tehakse. Kohe lahterdatakse ära, et kas on must v?i valge. Ja loomulikult dynamique on ikka üks eriti hea kategooria, k?ik üritavad seda olla. Lisaks, tavaliselt mulle erilised hüperaktiivikud väga ei meeldi kah, nii et see dünaamiliseks ja mittedünaamiliseks jagamine mulle üldse peale ei lähe.

Eelmine nädal käisid mul külalised, kes muidu olid igati toredad, aga ma m?tlesin pärast ka, et vaesekesed, kui nad nüüd Prantsusmaale tagasi lähevad, siis ihaldatud dynamique-kategooriasse neid küll lahterdada ei saa. Ma ise olen ka niikuinii mitte-dünaamiline ja v?ibolla oma praeguse eluviisi juures isegi asc?te (askeetlik, arvestades et kl 10 tuleb uni, kl 6 ärkan üles, kui päike paistma hakkab, päeval sport ja muidu tervislikud eluviisid), aga kui ma reisima lähen, eriti veel kui see oleks üks esimesi reise, siis ma magamise ja niisama toas hängimise peale oma aega ei raiskaks.

Noh, inimesi on igasuguseid. Ja jumal tänatud, et k?ik meist dynamique'd ei ole.

Kivi oli mäek?rgune

Vastupidiselt tänases Äripäevas ilmunud poolaka (?) artiklile arvan ma pärast eelmise nädalavahetuse välkvisiiti Pariisi, et äkki prantslaste käest tuleb ikka väike JA konstitutsiooni poolt ära. Mitte et inimesed vahepeal targemaks oleks saanud. Tädi Maali käest küsides saab ikka veel sama vastuse: "mul pole aimugi, mis see konstitutsiooniline lepe on ja mis sellest muutub v?i ei muutu". Aga mul on nüüd tunne, et (1) need tädi Maalid, kes midagi aru ei saa (noh, ei peagi saama ju tegelikult) ja sellepärast pigem EI hääletaks, neil on nagu natuke piinlik ja äkki nad ei lähe referendumile; (2) prantslastel on vist tänu teiste riikide reaktsioonidele natuke piinlik, et äkki kui nad EI hääletavad, siis teised Euroopa riigid m?tlevad, et nad on mingid jobud ja lollid.

Need kaks arvamust p?hinevad mu täiesti isiklikul k?hutundel ja mingeid objektiivseid p?hjendusi mul anda pole.

Lisaks teeb ajakirjandus kah natuke JA-kampaaniaga koostööd juba. M?ned uuringud näitavad, nagu oleks JA-pooldajaid 52 % ja EI-sid 48.
Eilset Chirac'i tele-esinemist TV5-st ma kahjuks ei vaadanud. V?i ?nneks, sest muidu oleks äkki jälle nende hüsteeritsemisest peavalu saanud. Tegelikult oli p?hjus selles, et toimus Chelsea-Liverpooli poolfinaali kohtumine, 2nd leg, nagu seda nimetatakse...

Jalgpalliga seoses tuleb mul viimasel ajal alati meelde üks kullapoe reklaam ühest naisteajakirjast: pildil kena naisterahvas koos uue s?rmusega, kivi on mäek?rgune, ja juures tekst: "Selle kinkis ta mulle k?ikide nende kordade pärast, mil ma koos temaga telekast jalgpalli pidin vaatama". Alati on p?hjust väikse _bijou_ kinkimiseks :)

Tagasi

Alati, kui natuke kodust ära käin, siis m?tlen teel olles, et oh, kuidas ma küll sellest k?igest pärast blogis kirjutan. Ja kui koju j?uan, siis nagu polegi enam midagi öelda.

Ühes?naga. Eelmise nädala sissekanded puuduvad, kuna käisin suusatamas. Mhmh, päriselt ka. Ma ise ka alguses hullult kahtlesin suusatamise v?imalikkuses ja plaanisin juba ringkäike ümbruskonda, aga tuli välja, et Prantsuse Alpides pealpool 2000 meetrit on lund veel küllaga. Lisaboonusena sai kaasa suure päikse. Nii et 30faktorilist päiksekreemi sai näkku pandud tuhat korda päeva jooksul, aga nina on mul ikka nüüd tedretähne täis. Muidu olen ilus päevitunud. Isegi kahest pooltunnist T-särgi väel kohviku terrassil piisas, et käsivarred jumekaks saada. Ise olen rahul :)

Ja leidsin, et kui austerlaste k?rval ma olen ikka mäe peal suht algaja, siis prantslastest 1-nädala-suusatajate k?rval olen ma juba päris tegija.

Teepeal nägin Austria Alpe, Itaalia Alpe ja l?puks neid prantsuse omi. K?ik on erinevad kusjuures! Nüüd on veel Shveitsi omad puudu, ja Saksamaal pidi ka vist natuke olema. Aga k?ige rohkem on mul kahju, et kuigi ma P?hja-Itaalia risti läbi s?itsin (Austria otsast sisse, Mont Blanci tunnelist välja) ei näinud ma sellest maast muud, kui kiirteed ja linnasilte: Trieste, Venezia, Verona, Milano, Torino. Igatahes pean sinna tagasi minema.

Kui nädala l?pus mäe otsast alla tulime, siis tundus kohale j?udnud kuumalaine täiesti talumatu: 25 kraadi oli väljas! Loodus täiesti pakatas. K?ik lilled ja puud ja lehed näisid olevat plahvatanud viimaste päevade jooksul. Kui me Bratislavast ära s?itsime, siis oli ikka veel selline ?rn ja arglik kevad, nagu noor tüdruk. Aga tagasi tulles oli kogu pilt ülimalt rikkalik ja külluslik nagu Rubensi madonnad.

Pariisist midagi eriti silma ei jäänud. Aint üks ei-kampaania plakat tasub mainimist: "EI kapitalistlikule Euroopale!". See on muidu täitsa normaalne plakat, arvestades seda, et Prantsusmaa on ikkagi sügavalt sotsialistlik riik, ja seda, kui uhkelt k?lab s?na "kapitalistlik" uue 10 riigi jaoks. Ühes?naga, prantslaste hirm, et nende sotsialistlik elu-olu muutuma peaks, ei olegi nii utoopiline, arvestades, et loogiliselt v?ttes need Euroopa riigid järjest enam ja enam ühesuguseks peaks muutuma. Ma loodan siiski, et sellist sotsialismi nagu Prantsusmaal, meile üle ei v?eta.

Väga konkreetne näide viimasest Paris Obs (Observatoire'i Pariisi lisa). Ainuüksi Pariisis (elanikkond u. 2 milj) on praegu 11 000 immigranti, kes ootavad seaduslikul teel omale pabereid. St nad on arvele v?etud, nad on Pariisi elama pandud (nt nagu kurikuulsasse Hotel Opera'sse, kus tulekahju oli) ja v?ibolla antakse neile söögiraha kah, seda ma ei tea. Aga igaljuhul kantakse nende eest hästi hoolt, süüa kindlasti saavad. M?ned ootavad oma pabereid juba 10 aastat, neil on kümme last ja kogu selle aja elavad ka sotsiaalmajas v?i riigi poolt kinni makstavas kahetärni hotellis. Sotsialistliku maksumaksja raha eest tehakse seda k?ike muidugi. Palju edu.

Algas postitus rahulikult, l?pp läks jälle käest ära... :)