Kivi oli mäek?rgune

Vastupidiselt tänases Äripäevas ilmunud poolaka (?) artiklile arvan ma pärast eelmise nädalavahetuse välkvisiiti Pariisi, et äkki prantslaste käest tuleb ikka väike JA konstitutsiooni poolt ära. Mitte et inimesed vahepeal targemaks oleks saanud. Tädi Maali käest küsides saab ikka veel sama vastuse: "mul pole aimugi, mis see konstitutsiooniline lepe on ja mis sellest muutub v?i ei muutu". Aga mul on nüüd tunne, et (1) need tädi Maalid, kes midagi aru ei saa (noh, ei peagi saama ju tegelikult) ja sellepärast pigem EI hääletaks, neil on nagu natuke piinlik ja äkki nad ei lähe referendumile; (2) prantslastel on vist tänu teiste riikide reaktsioonidele natuke piinlik, et äkki kui nad EI hääletavad, siis teised Euroopa riigid m?tlevad, et nad on mingid jobud ja lollid.

Need kaks arvamust p?hinevad mu täiesti isiklikul k?hutundel ja mingeid objektiivseid p?hjendusi mul anda pole.

Lisaks teeb ajakirjandus kah natuke JA-kampaaniaga koostööd juba. M?ned uuringud näitavad, nagu oleks JA-pooldajaid 52 % ja EI-sid 48.
Eilset Chirac'i tele-esinemist TV5-st ma kahjuks ei vaadanud. V?i ?nneks, sest muidu oleks äkki jälle nende hüsteeritsemisest peavalu saanud. Tegelikult oli p?hjus selles, et toimus Chelsea-Liverpooli poolfinaali kohtumine, 2nd leg, nagu seda nimetatakse...

Jalgpalliga seoses tuleb mul viimasel ajal alati meelde üks kullapoe reklaam ühest naisteajakirjast: pildil kena naisterahvas koos uue s?rmusega, kivi on mäek?rgune, ja juures tekst: "Selle kinkis ta mulle k?ikide nende kordade pärast, mil ma koos temaga telekast jalgpalli pidin vaatama". Alati on p?hjust väikse _bijou_ kinkimiseks :)