Tagasi

Alati, kui natuke kodust ära käin, siis m?tlen teel olles, et oh, kuidas ma küll sellest k?igest pärast blogis kirjutan. Ja kui koju j?uan, siis nagu polegi enam midagi öelda.

Ühes?naga. Eelmise nädala sissekanded puuduvad, kuna käisin suusatamas. Mhmh, päriselt ka. Ma ise ka alguses hullult kahtlesin suusatamise v?imalikkuses ja plaanisin juba ringkäike ümbruskonda, aga tuli välja, et Prantsuse Alpides pealpool 2000 meetrit on lund veel küllaga. Lisaboonusena sai kaasa suure päikse. Nii et 30faktorilist päiksekreemi sai näkku pandud tuhat korda päeva jooksul, aga nina on mul ikka nüüd tedretähne täis. Muidu olen ilus päevitunud. Isegi kahest pooltunnist T-särgi väel kohviku terrassil piisas, et käsivarred jumekaks saada. Ise olen rahul :)

Ja leidsin, et kui austerlaste k?rval ma olen ikka mäe peal suht algaja, siis prantslastest 1-nädala-suusatajate k?rval olen ma juba päris tegija.

Teepeal nägin Austria Alpe, Itaalia Alpe ja l?puks neid prantsuse omi. K?ik on erinevad kusjuures! Nüüd on veel Shveitsi omad puudu, ja Saksamaal pidi ka vist natuke olema. Aga k?ige rohkem on mul kahju, et kuigi ma P?hja-Itaalia risti läbi s?itsin (Austria otsast sisse, Mont Blanci tunnelist välja) ei näinud ma sellest maast muud, kui kiirteed ja linnasilte: Trieste, Venezia, Verona, Milano, Torino. Igatahes pean sinna tagasi minema.

Kui nädala l?pus mäe otsast alla tulime, siis tundus kohale j?udnud kuumalaine täiesti talumatu: 25 kraadi oli väljas! Loodus täiesti pakatas. K?ik lilled ja puud ja lehed näisid olevat plahvatanud viimaste päevade jooksul. Kui me Bratislavast ära s?itsime, siis oli ikka veel selline ?rn ja arglik kevad, nagu noor tüdruk. Aga tagasi tulles oli kogu pilt ülimalt rikkalik ja külluslik nagu Rubensi madonnad.

Pariisist midagi eriti silma ei jäänud. Aint üks ei-kampaania plakat tasub mainimist: "EI kapitalistlikule Euroopale!". See on muidu täitsa normaalne plakat, arvestades seda, et Prantsusmaa on ikkagi sügavalt sotsialistlik riik, ja seda, kui uhkelt k?lab s?na "kapitalistlik" uue 10 riigi jaoks. Ühes?naga, prantslaste hirm, et nende sotsialistlik elu-olu muutuma peaks, ei olegi nii utoopiline, arvestades, et loogiliselt v?ttes need Euroopa riigid järjest enam ja enam ühesuguseks peaks muutuma. Ma loodan siiski, et sellist sotsialismi nagu Prantsusmaal, meile üle ei v?eta.

Väga konkreetne näide viimasest Paris Obs (Observatoire'i Pariisi lisa). Ainuüksi Pariisis (elanikkond u. 2 milj) on praegu 11 000 immigranti, kes ootavad seaduslikul teel omale pabereid. St nad on arvele v?etud, nad on Pariisi elama pandud (nt nagu kurikuulsasse Hotel Opera'sse, kus tulekahju oli) ja v?ibolla antakse neile söögiraha kah, seda ma ei tea. Aga igaljuhul kantakse nende eest hästi hoolt, süüa kindlasti saavad. M?ned ootavad oma pabereid juba 10 aastat, neil on kümme last ja kogu selle aja elavad ka sotsiaalmajas v?i riigi poolt kinni makstavas kahetärni hotellis. Sotsialistliku maksumaksja raha eest tehakse seda k?ike muidugi. Palju edu.

Algas postitus rahulikult, l?pp läks jälle käest ära... :)