Postkontoris ootab sind armastus

Ma ikka tahan sellest kirjutada, kuigi ma üritan siin Slovakkias ikka positiivne olla.

Nimelt oli mul vaja üks pakk saata postkontorist. V?tsin kodinad kaasa ja läksin postkontorisse. Peapostkontorisse. J?udsin kassani ja rääkisin, et näete, vaja pakk saata. Kas te annaksite mulle selle postikarbi, millega saab saata. Seekord ei tahtnud ma neid pehmeid ümbrikke, vaid just väikest karpi. Ei, väikest karpi meil ei ole. K?ige väiksem oli m??tmetega 40x40x40 sentimeetrit. Mul kingitus oli vaid selline ümbrikusuurune. Soovitasid ikka pehmet ümbrikku, aga ma ei tahtnud. Küsisin, et kas ma paberipoest v?iksin sellist karpi muidu leida. Jah, v?ite proovida.

Läksingi siis paberipoodi, see on postkontorist üle tee. Ja oligi mu postipaki saatmine karp seal. Lausa ametliku Slovenska Posta logoga, aadressi kirjutamise koht ka peal. Olin ?nnelik, läksin postkontorisse tagasi. Panin asjad karpi, kirjutasin aadressi peale. Ootasin ilmatu aja, kuni kassani j?udsin, sest miskipärast armastavad slovakid veel rohkem kirju saata kui prantslased. Niisiis, kassas, tüdruk kleepis mu karbile juba margidki peale. Aga seda kleepekat ümber karbi ei pannud. Küsisin, et kas te mu karpi kinni ei kleebigi? Selline kollane teip on tavaliselt, Tallinnas on Eesti Posti kirjadega. Ei, sellist asja siin üldse ei olegi. L?puks ikka otsisid mingi tavalise läbipaistva teibi ja t?mbasid sellega m?nest kohast üle. Aga n?udsid, et ma pean teibi peale allkirja kirjutama, ei saanudki aru, millepärast. Noh, hea küll.

Mis ma ikka oskan öelda. Savage country. Kusjuures ma ei saanudki ?ieti aru, et mismoodi need slovakid ise siis käituvad, kui pakki tahavad saata. V?tavad kodust 100kordselt isoleerpaelaga teibitud jublaka kaasa ja siis sellele pannakse margid külge v?i?

Ma hoian aint pöialt, et mu kingitus ikka ?igesse kohta satub ja teepeal kuskile kaduma ei lähe.