Terves kehas terve vaim

Ajendatuna Erle sissekandest kirjutan ise ka natuke spordijuttu. Mul saab juba 6 kuud aeroobikat tehtud siin Bratislavas ja igati m?nus on. Spordiklubi, kus ma käin, asub mu kodust vaid 200 meetri kaugusel ja seega igasugused ilmavabandused trenni mitteminekuks jäävad alati ära. Tallinnaga v?rreldes maksab üks kord hirmus vähe: 80 SKK ehk 30 EEK. Ja tingimused on normaalsed ning trennid lahedad.

Mis eriti äge on selles spordiklubis, on eraldi aeroobikatunnid rasedatele. Igati väärt ettev?tmine mu meelest. Kusjuures vahepeal käis üks rase ka nn tavalistes tundides. On ju hästi vinge, et isegi siis, kui on arstide poolt lubatud k?ike süüa, mida hing vähegi igatseb, naised oma musklitel laisaks ei lase jääda.

Viimaseid eredaid seiku oli, kui ma esimest korda Fitball tunnis käisin. Et siis nagu aeroobika, aga nende suurte värviliste pallide otsas. Kogu selle trenni loogika on tegelikult tasakaalu hoidmises ja nendele sisemistele seljalihastele saab ka parajat koormust. Hästi tänuväärne. Aint et see tasakaaluhoidmine seal palli otsas on ikka päris raske. Ma ise itsitasin terve selle tunni, sest endal oli juba peeglist nii naljakas vaadata, kuidas ma seal palli otsas k??lusin. ?petajal oli ka l?bus.

Tegelt ma ootan juba, et tuleks kevad ja saaks rattaga s?itma minna. Ja hirmsasti tahaks mägedesse kondama ka minna juba. Lugesin just täna ühte brozhüüri erinevate wanderweg'idega (Austriast) ja ei j?ua enam oodata.