Mürzzumschlag

Eelmine nädal oli veel lootust, et teeme viimase suusanädalavahetuse. S?itsime kohale, aga tuli välja, et lumi oli vahepeal ikka täitsa ära sulanud. Alpides oli kevad, mis kevad. Lausa nii, et öösiti enam kunstlund ei anna juurde teha. Niisiis muutus suusanädalavahetus sujuvalt matkanädalavahetuseks. Jaa!, esimene t?us sel aastal tehtud. Algusele kohaselt väike 1400 meetrit, 4 tundi (ärge nüüd arvake, et ma päriselt 1400 meetrit t?usin, ikka 900 pealt hakkasime minema :). Hullult lahe oli. Kusjuures tegelt ülevalpool oli alles p?lvek?rgune lumi, aga see oli selline k?va ja kokkukuivanud, nii et peal sai käia. Aga puude all, kus lumi ära oli sulanud, ?itsesid juba krookused. Me oma tossudega olime sellistes tingimustes suht esktreemsportlased, aga polnud tegelt häda midagi. Natuke jalad märjaks said, aga kuna me seal üleval liiga kaua ei olnud, siis külm ei hakanud. Päike paistis nii soojalt, et pidi kampsuniväel olema ja esimese päiksep?letuse sai kah hoolimata kasutatud päiksekreemist.

Lahe oli see, et see väike alpiküla, kust rada pihta hakkas, oli täiesti tüüpiline väike alpiküla. Me olime ikkagi v??rad näod külas ja imeliku aktsendiga saksa keelt ka veel räägivad. Oli peaaegu tunne, et juba k?ik külaelanikud tunnevad meid ja tahavad meiega juttu ajada ja meile näidata, kust see rada ikka pihta hakkab. Väga lahked olid. Iseasi oli muidugi see, et neis "väikestes armsates alpikülades" räägivad nad sellist murrakut, et mina ei saanud midagi aru, mida nad rääkisid. Nime poolest saksa keel, aga ühestki s?nast aru ei saa. Lihtsaim näide, eituse "nein" [nain] asemel ütlevad nemad "naaah". Vähemalt selle ?ppisin ära :)

Kevad on ikka nii m?nus.