Ivast ja töölistest

Laupäeval käisin ühel kontserdil. Pidi laulma kuulus tśehhi-slovaki lauljanna, keegi Iva, kellest ma muidugi varem kunagi kuulnud polnud, aga kes on vist umbes sama kuulus kui Eestis Siiri Sisask v?i... noh, ega selliseid meil rohkem polegi. (No tee siis vahet, on ta tśehh v?i slovakk, ta vist olla ikka l?una-tśehhist pärit, aga pooled laulud olid slovaki keelest ja slovakid pidasid teda samamoodi enda omaks). Saal oli puupüsti rahvast täis. Tädi ise oli täiesti lahe, tegi oma häälega täpselt seda, mida tahtis, vahel v?ttis ooperilauljanna k?rgusi, vahel tänitas nagu üks ?ige mustlasmutt. Viiulit mängis ka. Kui lauludel s?nad olid, siis laulis vihmas ja sellest, kuidas inimesed Pariisis on. Ja sellest ei lasknud ta ka ennest kuidagi häirida, et ta endale mingi kotilaadse kleidi selga oli ajanud, ise olid ta hästi ilus.

Enne Ivat aga oli nö soojenduseks kollektiiv otse NYC-st (tegelt nad pärast mängisid koos Ivaga ka), kes viljeles teatud uue muusika ja ei teagi mille segu. Mul tuli kohe meelde see, kuidas ma ükskord ülikooli ajal käisin NYYD-festivalil v?i mingil sellisel üritusel, igatahes toimusid Tallinnas mingid moodsa muusika üritused. Noh, oli kuidas oli, aga igatahes leidsin ma pärast seda, et mulle klassikaline muusika meeldib ikka natuke rohkem. Laupäevased tüübid NYC-st olid aga sellised täitsa ägedad, laval oli kitarr, kontrabass, tśello, klarnet, klaver ja löökpillid. Esimese pala ajal inimesed plaksutasid osade vahepeal, aga pärast said juba rohkem asjale pihta. Siis tuli 3. pala. Mingi eriti vinge lugu, mille pealkiri oli Workers Union, maakeeli siis ehk tööliste ametiühing. Lugu v?ib kirjeldada nii, et ilmselt oli helilooja kirja pannud ainult rütmi ja suuna, kuhu poole tuleb liikuda, kas üles v?i allapoole, k?rgemate v?i madalamate nootide poole. Muus osas tegid tüübid laval täpselt seda, mis ise tahtsid, klaverimängija näiteks tagus k?igi kümne s?rmega suvalt vastu klahve ja kui see ka enam ei aidanud, siis terve peopesaga. Kontrabassi ja tśellomängijad libistasid suvaliselt oma s?rmi mööda kaela. Lugu pidi kestma 17 minutit, aga 5 minuti pärast ei pidanud ma enam vastu ja p?genesin saalist.
Mis sest et rütm oli täiesti jälgitav ja mingi sisu ka asjal oli, aga sellist müra ei ole ma oma elus kuulnud. V?i noh, kui olengi, siis igatahes ei suutnud ma seda omal vabal tahtel seal saalis rohkem välja kannatada. Kusjuures ma ei olnud ainus, kes poolepealt välja pidi k?ndima :) Vot sellise m?juga pala oli. Reekviemi ajal poetatud pisarad on selle k?rval tühiasi...
Tegelt olid tüübid ikka hullult lahedad ja ma kujutan ette, kui äge neil endal v?is laval olla seda k?ike esitades. Ja ma kujutan ette, kuidas helilooja, kui ta seda pala kirjutas, ise koguaeg pihku itsitas ja m?nules. Igatahes rahvast huilgas vaimustusest, kui lugu läbi sai. V?i noh, vähemalt need, kes saali olid jäänud, ja need, kes pärast tagasi julgesid hiilida. Nagu mina.

Lollist tarbijast ja nina nokkimisest

See Belgia asjaajamine on nii n?me ikka, et igasuguseid asjaajamisi üritan nii kaugele lükata, kui v?imalik. Laupäeval sain ?nneks Belgacom'ist (internet, mida ikka veel ei ole) l?puks lahti, kuigi see tähendas 3 tundi kahekesi korraga erinevate inimeste peale karjumist. Kui poleks karjunud, oleks lolliks "olulist turuj?udu omava ettev?tjaga" v?itlevaks tarbijaks edasi jäänud ja 100 eurot kuus maksnud. Siiani ?nneks pole pidanud midagi maksma. Aga näiteks see, et su lepingu peale on kirjutatud, et sa v?id lepingust taganeda 14 tööpäeva jooksul pärast toote kohale toomist, tähendab Belgacom'ile, et sa saad tegelikult taganeda ainult 14 päeva jooksul pärast lepingu s?lmimist ja loomulikult esimene randevuu tehnikuga toimub alles kuu aega pärast lepingu s?lmimist. Nii et ostad p?rsa kotis, nii et seda nägu. Kui sul midagi kobiseda on, siis kirjuta vahemehele, kes tarbija ja ettev?tjate vahelisi vaidlusi lahendab ja tema siis ütleb, kuidas on. Tere tali, eriti k?va tarbijakaitse poliitika on neil siin ikka. Järgmine kord, kui BE koosolekul s?na v?tab ja jälle oma kallitest tarbijatest jahuma hakkab, siis ütlen neile, mis nende tarbijakaitse tegelikult tähendab.

Nüüd ma ei julgegi enam oma teisele väljavalitud internetipakkujale helistada, sest mine tea, mis kamm nendega veel lahti läheb.

Muidu nädalavahetus kulus t?esti igasuguste rumaluste peale ära... Kui mul l?puks see üks nädalavahetus kätte j?uab, millal ma Belgias olen, siis on igast ajamist vajavaid asju nii palju kogunenud, et tuleb ainult mööda Brüsselit traavida. Laupäeval alustasime juba kl 8.30. Ja pühapäev kulus ka kuidagi niisama ruttu ära. Viirust?rjet installides.

Muidu ma ?pin igast huvitavaid prantsusekeelseid väljendeid, näiteks kuidas on "nina nokkima". ja mida tähendab echeance ja prestations.

Päike on välja tulnud (päriselt ka, kuigi külm on, nii 0 ja alla selle) ja mul on hirmus tahtmine nüüd shopata, rihmikuid ja ?hemaid riideid osta (sviiter-kampsun-jakk-tuhat salli kombinatsioon viskab juba nii üle), aga mu raha kulub kuidagi iseenesest igast muude asjade peale ära. Ise ka ei saa aru. Ma peaks vist endale mingi p?lvesideme ka ostma, sest parem p?lv annab endast märku, kui liiga palju huvitavaid harjutusi teha.

Blogimislaine on umbes sama kaugel kui tsunaami...
Sest see Brüsseli talv viskab hullult üle. Kuigi, t?esti-t?esti, täna ei sajagi enam lund, vaid hoopis vihma ja on nii 5 kraadi sooja. Päiksest muidugi ei paista. Aga ma ei julge loota, et see kevadet v?iks tähendada.

Sünnipäeva tulemusel olen saanud 1 kaelakee, 1 käev?ru v?rra rikkamaks, muidugi mitte unustades akutrelli, ühe arvuti v?rra vaesemaks, aga viimane on ka juba asendatud.

Mul on täna kontoripäev, mis tähendab, et ma peaks kirjutama ühte ilgelt vastikut ?udsalt igava koosoleku memo (peaaegu on valmis), ja tegema tuhandeid telefonik?nesid belgacom'i ja muudesse tähtsatesse asutustesse. Viimane on eriti tüütu tegevus, sest neile peab jälle k?ike otsast peale hakkama seletama. L?puks tuleb meelde, et mu viimase kuu aruannegi on veel tegemata (mitte minu süü), nii tüütu.

Ma t?esti ei viitsinud eile minna Parlamenti deporteeritute filmi vaatama, kuigi MEP THI ise kutsus k?iki, sest mul on kodus neid deporteeritud juba oma jagu. Selle asemel väike sport. Järelkajast v?is kuulda, et snäkina pakuti EP-s shampust ja kartulikr?pse... Ma ju teadsin juba eelmisest korrast, et k?ige halvema /vähema söögiga üritused toimuvad Parlamendis, nii et ?igesti tegin.

Muidugi k?ige tähtsam uudis on see, kuidas ma vabariigi aastapäeval Viinis ballil käisin, laenatud kleidis, nagu Tuhkatriinu, aga äge oli ikkagi. Kingad jäid ka alles :)