elu pariisis

pühapäev, juuni 01, 2008

majaotsingute rindelt

Ma muudkui käin ja vaatan neid maju. Ikka igast saasta näeb vahepeal. Näiteks käisin majas Auderghemis, mille omanikud olid renoveerinud, et nende vanemad saaksid Belgiasse elama tulla, aga lõpuks vanemad leidsid, et Hispaania on ikka palju parem koht elamiseks (miks keegi ei imesta :)). Igatahes, renoveerisid siis. Põhimõtteliselt kogu maja oli värvitud sellist moodsat kanapasa-hallikat-lillakat tooni. Kaasa arvatud aknaraamid, treppidest ja ustest rääkimata. No OK, mood on selline, tuleb vait olla. Põrandale olid nad pannud mingi kalli pleegitatud tammeparketi. Mis aga selle tammeparketi all oli, seda ei tea. Sest juba esimesel korrusel, nn köögi ja elutoa põrandas oli vahepeal üks suur ruutmeetrisuurune lohk. Veelgi hullem, väljaehitatud pööningukorrusel põrand sõna otseses mõttes lainetas. Välisseinte äärest oli kõrgem, siis vajus allapoole ja siis mõnes kohas oli jälle kõrgem. Minu pealiskaudsele silmale võis seal see kõrguste vahe olla lausa 10 cm.
Küsisid nad selle maja eest 480 000. No kui nad selle 400 000 maha müüvad, siis on neil küll hästi läinud.

Eile käisime vaatamas mitut maja 2. korda. Kuna mina peal eel-selektsiooni ära tegema, siis Eric tuleb ainult paremaid palu üle vaatama.
Kõigepealt. Eriti hinge on pugenud maja (ristisime selle omakeskis "supermajaks" või iraanlaste majaks), mida ma läksin vaatama pelgast uudishimust, et testida, kus on see hinnapiir, missugused majad mulle tegelikult meeldivad ja kuhu ma oleks valmis kohe sisse kolima. Nii et algusest peale lähtusin, et see maja on ainult vaatamiseks. Sellel majal on: suur elutuba ja köök, kus on kasutatud väga kvaliteetseid materjale (marmorpõrandad näiteks). Isegi kelder on valgete kahlitega üle tehtud, nii et see on avar ja puhas. Suur vanemate magamistuba koos oma garderoobi ja en suite vannitoaga. 2 lastetuba ja veel üks vannituba. Brüsseli mõttes suur aed (450 m2). Vastas naabreid pole. Kogu sanitaartehnika on viimase 3-5 aastal vahetatud, välja arvatud gaasikatel, mis on 10 aastat vana. Neil on ka veepehmendi. Hea asukoht metroopeatuse lähedal. Väga korralikud naabrid (eramajade piirkond). Kuna täiuslikke asju pole olemas, siis mõned puudused ka. Seal pole garaazhi (aga see eest on krundil ruumi parkida vähemalt 3 autol). Kui arvata, et mul kunagi suur pere on, siis üks külaliste magamistuba oleks ka nagu puudu. Kõige suuremaks puuduseks on muidugi hind, mida omanikud ei ole nõus alla laskma.

Selle supermaja kõrval olid kõik teised majad muidugi täiesti mannetud, kuigi objektiivselt võttes nad ehk nii kehvad polnudki.
WSP majal, mille eest küsiti 510 000 (aga ma olen juba nii kogenuks saanud, et üldiselt võib kõigist küsitud hindadest 10 % rahulikult maha arvutada. Üks agent rääkis mulle majast, kus omanik isegi hoolimata kinnisvaraagentuuri soovitusest küsib 20 % rohkem kui maja väärt on (umbes nii et 450 000 asemel 550 000), lootes, et ehk leidub lolle). Sellel oli 4 täiesti korraliku suurusega magamistuba, suhteliselt suur aed ja aia taga naabreid polnud. Garaazhi samuti polnud, kuid auto jaoks oli eraldi koht otse maja ees. Miinuseks on ehk, et metroo on ~2 km kaugusel ja elutoas on mingit väga koledat kollast tapeeti kasutatud. Üks kahest vannitoast nägi ka natuke väsinud välja. Samas on maja tugev ja korralik ja pisiremondiga saaks sellest täitsa korraliku asja.
Kui mina üritan asja ratsionaalselt võtta, siis Eric läheb majja sisse ja ütleb, kas tal tekib "tunne" või mitte. No ei tekkinud. Ja hind on tegelikult ikka ka natuke liiga kõrge.
Selle eest "supermajas" tuli tal kohe see "tunne".

Niisiis, pärast 5 kuud turul on mul tekkinud järgmised tähelepanekud.
Hind, mida küsitakse, on oluliselt kõrgem kui see, millega maja lõpuks maha müüakse. Nii et kauplemisruumi on. Kuigi tundub, et mõned omanikud arvavad jätkuvalt, et turg on samas seisus nagu poolteist aastat tagasi, kus ostetakse ükskõik mida.
Müügiperiood on veninud. Mõned majad, mida jaanuaris vaatamas käisin, on jätkuvalt müügis.

Nende kahe tähelepaneku vastandina käisin eile pärastlõunal veel vaatamas maja Montgomery metroopeatuse lähedal. See maja rikkus küll kõiki reegleid. 3 magamistuba, hinda küsiti kuulutuses 415 000. Maja on ehitatud umbes 1900 ühe Tervureni avenuu villa teenijatemajaks ja oli väga mõnusalt kujundatud, arvestades toonast stiili. SEllel oli isegi vanast tõllakuurist tehtud suur garaazh. Et mitte venitada, siis see maja oli ilus, mõnus, praktiline, väga heas asukohas! Miinuseks vast see, et aed oli selline 40 m2 pigem plaaditud terrass.
Aga. Ma olin eile omaniku sõnul viimane vaatamaskäija. Nimelt olla juba esimene vaataja omanikule öelnud, et nad maksavad talle kohe küsitud hinna peo peale ja ostavad selle maja ära. Omanik oli sellest päris jahmunud, aga siiski lasi ka teistel vaadata. Teised vaatajad olid öelnud, et nad maksavad isegi rohkem kui küsitud hind. Ja nii edasi. Eile õhtul ta vist sõlmiski siis ühega neist juba tehingu ära.
Ühesõnaga, hea asi läheb müüki otsekohe ja selle eest oldakse nõus maksma seda, mida küsitakse ja rohkemgi veel. Tuleb tunnistada, et võrreldes sellega, millist saasta ma aegajalt müügis näen, siis omanik küsis tõesti vähe oma maja eest. Natuke kahju on, et ise sellele käppa peale ei saanud, aga mis siis ikka.

Otsingud jätkuvad.

Käisin eile üle tüki aja peol, sellisel päris peol. Teemaks oli 80ndad ja väga mõnusaid hitte tuli tundide kaupa. Tegin mitu tähelepanekut:
Kuradi hea on ikka oma enda mehega peol käia :) Ei pea üldse põdema, et kellega rääkida ja kellega tantsida ja kuidas üksi baarileti ääres või tüdrukutekambas mitte-nõme ja -desperate välja näha.
Sellistel pidudel on ikka nii lahe igasuguseid tüüpe, lausa stereotüüpe jälgida. Kes joob ennast liiga täis. Missugune mees on kõige kõvem tantsukunn. MIssugune tüdruk teeb kõige väljakutsuvamaid tantsuliigutusi. Kellel on kõige rohkem erinevaid tantsupartnereid. Kes kellega lõpuks koju läheb. Kes üritab olla kombekas, aga siiski skoorida. Oligi juba vahepeal meelest ära läinud, missugused need reeglid seal pidudel täpselt ongi :)

Ja muidugi hüpeldud ja puusi nõksutatud sai pikalt ja põhjalikult. Tuleb ikka rohkem sotsialiseeruda.