elu pariisis

pühapäev, aprill 20, 2008

majad

Vahepeal olen ma maju ikka vaatamas käinud küll, aga midagi huvitavat pole kirjutada. Ikka sama teema. Mis on liiga koledad, mis nõuavad liiga palju ümberehitusi, mis on halvas olukorras, mis on liiga kallid, kus pole garaaži või aeda.

Näiteks neljapäeval oli mul plaanis 4 maja. Kõik hinnavahemikus 400 000 kuni 460 000, kõik Kraainemis. Kahest neist pole mõtet rääkidagi, liiga vanad.
Ülejäänud kaks. Maja, mille omanikuks oli komisjoniametnik, ei olnudki võibolla nii halb, aga kuna tüüp on viimased 5 aastat vist juba 3 korda Belgiast minema ja siis jälle tagasi kolinud, siis ei jäänud mul sellest majast muud meelde, kui lugematud kolimistkastid igal pool! Kui ma nüüd järele mõtlen, siis küttesüsteem tundus ka vana ja köök oli imelik ning ülemistel korrustel oli vana vaipkate.
Neljas maja oli armas, heas asukohas, omanike enda renoveeritud enda jaoks. Kõik süsteemid olid viimase 10 aasta jooksul vahetatud, gaasikatel vaevalt aasta vana, maja oli ruutmetritelt ehk väike, aga kõik oli hästi läbi mõeldud. Aga: üle maja lendasid madalalt lennukid ja aia asemel oli pigem terrass. Nii et peaaegu, aga mitte päris see.

On ikka suur vahe, kas maja on ehitatud-renoveeritud omanike enda jaoks või on niisama midagi kokku klopsitud.

Olen käinud vaatamas ka ühte täiesti uut maja, ühte täiesti uut korterit ja ühte müügiks renoveeritud maja. Kõigi nende ühiseks nimetajaks on: põrandal kõige odavam laminaat, köögis kõige odavam köögimööbel, seinad valgeks värvitud. No kui ma ikka ise kavatsen majas elama hakata, siis ma tahaks midagi paremat...

Otsingud jätkuvad.