elu pariisis

teisipäev, november 30, 2004

Nii, ma otsustasin, et ma ikka üritan korralikumalt oma blogi edasi pidada. Kuig pealkiri on vale ja ma ei resideeru enam Pariisis. Aga mul on nüüd uus töö ja parem tuju :)

Niisiis, et k?ik ausalt ära rääkida, ei resideeru ma enam Pariisis ega Moskvas ka mitte. Vaid hoopis Bratislavas, Slovakkias. Osad teavad niikuinii juba. Tegelt ma ei oskagi Slovakkia kohta praegu muud öelda, et j?uluturg on siin raekojaplatsil oluliselt elavam kui Tallinnas. See ei ole mingi pelgalt turistide meelitamise koht, kus müüjad päev otsa külma käes igavlevad. Iga ?htu käib täielik pidu, k?ik kogunevad sinna pärast tööd (töö l?peb siin tavaliselt juba kl pool neli. Aga algab ka kell 7 hommikul :P). Joovad punshi ja söövad lokshasid (kohalik kartulipannkook). Vahepeal saab igast kohalikku käsitööd osta. Ja nädalavahetusteti lapsed esinevad :)

Aint üks asi tuli veel meelde. Teadagi Slovakkial on väga tihedad sidemed Tshehhiga. Ja sellepärast vähemalt pooled siinsetest autodest on Shkodad. Iidvanad, keskmised ja täitsa uued. Shkoda auto sai endale nime nii, nagu Fordki: üks tüüp, kelle perekonnanimi oli Shkoda, otsustas Tshehhi autotehase ehitada ja ehitaski. Ainult et slovaki keeles ja ka tshehhi keeles on sel s?nal tähendus ka. "Shkoda" tähendab eesti keeles "kahju". Slovaki keele tunnis ?ppisime. Nt selline dialoog:
- Ako auto mash? (missugune auto sul on?)
- Shkoda mam Shkoda (Kahjuks on mul Shkoda)
- Aa, Shkoda, shkoda.... (Aa, Shkoda, kahju...)

Tegelt siin keeles on see täht, mis eestis on s?nas shokolaad, aga mida ma praegu kirjutada ei oska. S katusega. Niisiis kirjutan sh.

Järgmiste sissekanneteni :)

teisipäev, november 23, 2004

Hmh, piisab vaid korraks ära minna, kui v?ib m?ni ?nnetus juhtuda. Olin nn pika nädalavahetuse Pariisis. Shoping, kohvik ja muuseum, nagu ikka. Neljapäeval räägiti, et Taanist tuleb suur torm. Tuul puhus küll natuke k?vasti, aga midagi hullu ei olnud. Tulen tagasi Bratislavasse ja selgub, et pool Tatratest on maatasa tehtud. S?na otseses m?ttes. No mäed on ikka alles, aga ühtegi puud enam ei ole. Illustreeriv link on siin: http://www.sme.sk/clanok.asp?cl=1830529. Strbske Plesost Tatranska Lomnicani on k?ik maatasa tehtud. Ma ju käisin just sealsamas, alles augustis. Suusatamisest ei tule vist ka see aasta Slovakkias eriti midagi välja.
Inimesed olid mitu päeva nendes väikestes mägikülades ilma elektrita, murdunud puud ümberringi. Teesid vist ei saagi enne kevadet puhtaks. Elektritshka, mis neid mägikuurorte ühendab, ka ei tööta. Jama värk, kes seal üleval elavad.

Puude osas. Slovakid ekspordivad veel rohkem puitu kui eestlased. Neil on seda lihtsalt rohkem siin. Aga selle ühe tormipäeva jooksul murdis tuul maha sama palju puid, kui slovakid aastas maha l?ikavad. Seega nüüdsest on keelatud terves Slovakkias igasugune metsaraie. Missugune kahju... ajaleht kirjutab, et summa on miljardites. V?ib uskuda küll.

esmaspäev, november 15, 2004

Reedel käisin ma kuulamas Schuberti Surm ja Tüdruk keelpillikvartetile, mis oli ülimegalahe. Kontserdi teine osa oli üks prantsuse moodne helilooja Jean Francaix, kellest ma midagi ei tea. Keelpillikvartett ja klarnet. Üldiselt, nii kui need sekundid (akordid, sekundid, kes solfeedzhos käis, see teab) tulema hakkavad, on kohe teada, et tegu vähemalt 20. sajandi teise poole heliloojaga. Ja kui veel iga viiul ise viisil mängima hakkab... Aga muidu oli väga vinge. Ja ülimalt meelikosutav, üks klassikakontsert.

Laupäeval käisin Austrias Rooma muuseumis. Roomlased, st Marcus Aurelius veetis 2 ja pool aastat Austria praeguses pärap?rgus, minust vaid poole tunni autos?idu kaugusel. Ja muuseum on hästi lahe. Roomlased olid ikka mega tüübid, v?tmeid tegid selliseid, et hoia ja keela, salajasemad v?tmed olid s?rmusena s?rmes kantavad. Ehetest ma ei räägigi. Kameed ja k?rvar?ngad; kuld, h?be, pronks.

Eile külastasin lähedalasuvat sanatooriumi, v?tsin väävlivanni. Järjekordne maaseest tulev mineraalidega sooja vee allikas. Pidi liigesehaiguste vastu väga t?hus olema. Aint haises, mis hirmus. M?elge ise, väävlivesi. Aga huvitav ikka. Nii et saatke k?ik vanaemad-vanaisad Piestani-sse. Enamus on siin muidugi sakslased-austerlased ja araablased. Jajah, kuuldavasti oli araabia prints sellesse sanatooriumisse hulga raha investeerinud ja nüüd saadab oma kaasmaalasi siia puhkama-ravile. Muidu Slovakkias araablasi ja tsurasid ei näe (umbes nagu eestiski, ega nad vaesesse arenguriiki eriti ei tule), aga Piestanis oleks nagu teise riiki sattunud. Teine kontingent, mehed j?lguvad omaette, naised oma pearättides omaette. Teine kultuur, mis teha.

Mis tuletab mulle meelde et nägin bbc pealt üht saadet Inglismaal elavate moslemite kohta. Tüdruk kannab pearätti, nii et aint silmad vaevu välja paistavad, ise on rahul. Käis ülikoolis, rääkis korralikku inglise keelt, jne. Kui reporter küsis, et aga miks sa ikkagi kannad seda, inglaste arvates takistab see pearätimood moslemite integreerumist. Selle peale vastas tütarlaps väga raevukalt, et integreerumine peaks toimuma kahes suunas ja miks britid ei v?iks moslemiühiskonda integreeruda.... Nojah, mul ei ole lihtsalt s?nu. Tüübid ei saa aru, et nemad on need, kes on teise kultuuriruumi tulnud. Ma ei väsi kordamast, et kui ma läheks araabiariiki, siis ma integreeruks seal nii kuis jaksaks. Aga kui tüübid tulevad Euroopasse, siis siin kehtivad Euroopa reeglid. Ja mitte moslemireeglid. Ja Euroopas ei pea eurooplased moslemiteks hakkama pelgalt sellepärast, et moslemid siia on otsustanud kolida.

Nagu ma kunagi mingit arvamust lugesin: araablased on tulnud Euroopasse suuresti selle ettekäändega, et oma koduriigis neid kiusatakse taga ja nad ei suuda elada totalitaarses rezhiimis. Et nad tahaksid euroopalikus demokraatlikus ja inim?igusi kaitsvas riigis elada. Nüüd nad on siin, ja tahavad meie demokraatliku ja inim?igusi respekteeriva süsteemi muuta selleks samaks moslemisüsteemiks, kust ise "p?genesid". Vastikud silmakirjatsejad.

Arafati matustest ma ei räägigi. Tsirkus Barcelona. Tegelt oli hästi naljakas. Kaugelt vaadata :)