Kuidas ma Frankfurdis käisin

RM tahtis, et ma nende eest Frankfurti läheks. Kuna ma polnud Frankfurdis varem käinud, siis eriti vastu ei vaielnud ja nii ma esmaspäeva hommikul kl 7 Midi jaamast rongi peale istusingi. Igati popikas rong oli, iga istme küljes on pistik, nii et sai läptopi laadima panna .Natuke tegin tööd, natuke lugesin ajakirja, natuke raamatut ja jõudsingi Frankfurti. Viimane 100 kilomeetrit sõitis rong järjest mingitest tunnelitest läbi ja see tegi kõrvadele nii haiget nagu mul lennukis veel pole kunagi olnud. See oli natuke vastik.

Peavaksalisse jõudes seadsin aga sammud kesklinna poole. Noh, kesklinn või vanalinn on seal veel väiksem kui Tallinnas või Bratislavas. Põhimõtteliselt on kesklinn vist punane kirik, raekoda ja siis veel 10 vana maja. Ülejäänud on kõik pärast-sõja-aegne. Aga äge oli ikka. Ühtegi inimest eriti ei liikunud, jõin kohvikus kohvi ja sõin saiakest. Wifit linnas polnud.

Euroopa Keskpanga üritus oli nii ja naa, aga toimus maja kõige kõrgemal korrusel, nii et sai linna sildu vahtida ja hästi süüa. Toit oli neil seal hea, keset talve jumalast maitsvad salatid ja puuviljad.
Vetsud on ECB majas marmorist ja käterättideks päris käterätid. Kusjuures keset naiste vetsu oli üks hullult suur rauast uks, käepide ära võetud… ma kohe mõtlesin, et palju neid kullakange võiks seal ukse taga olla.

Koosolek lõppes nii täpselt ära, et jõudis rahulikult rongi peale jalutada.
Tegelt tegi rong ühe kiirrongi kohta päris palju peatusi: Brüssel, Liege, Aix-en-Chapelle, Aachen, Köln, Frankfurdi lennujaama ja Frankfurt. Tagasiteel enne Kölni jõudmist teatas rongijuht, et seoses karnevaliga Kölnis ei ole teada, millal meid raudteejaama lubatakse. Muidugi, karnevalinädal ju, kõik inimeses edela-Saksamaal karnevalitavad. St panevad hullud riided selga ja pidutsevad tänaval. Kusjuures täiesti tõsimeelselt. Kui me kl pool 8 õhtul Kölni jõudsime, siis vajus rong täis igat masti kloune…. Minu ees istus tüdruk, kellel oli selline sulgedega Brasiilia stiilis pea-ehe, poisil oli neoonroosa parukas. Väga ülevas tujus olid nad ka, et mitte mainida uimastavaid alkoholiaure :) Nojah, soomlased ju. Tegelt läks edasine rongisõit väga lõbusalt, sest tüübid ajasid nii naljakat juttu, et ma ainult itsitasin nende selja taga. Peamiselt toimus arutelu selle üle, et tüdruk on hullult loll (kõik soomekeelsed roppused) ja kahjuks ühiskonnale, sest ta ütleb iga asja kohta "ei voi tietäää...". Vahepeal lauslid sepapoisse soome keeles :)

Igati äge. Nagu oma slovaki kolleegiga ütlesime, see Frankfurdi päev oli nagu veel üks nädalavahetuse päev, mitte midagi tõsist. See-eest homme ootab mind esinduses ees hullumaja, sest kolmapäevase Coreper’i päevakorda on üleöö tekkinud punkte, millest kellelgi aimugi ei olnud…
Sakslased oma eesistumise ajal saksa täpsusest ei tea küll midagi…

Restoranist ja Õ-st.

Kui ma viimati Tallinnas käisin, oli juba planeeritult programmis, et tuleb käia väga heas restoranis. Just Tallinnas, et näha, kui hea siis on. No oli ikka maitsev küll, hapukapsad lausa sulasid suus. Vertiigot küll ei tekkinud, sest vaade vast polnudki nii uhke (võibolla lounge'i poole peal on parem). Raha läks nii palju, et kahju ei olnud.
Tulin tagasi Brüsselisse ja läksin tsikkidega õhtul sööma. Noh, tavalisse restorani, mitte kõige halvemasse, aga ka mitte Comme chez soi'sse (k0halik kõige-kõige). Praad, magustoit, vein ja vesi, samad asjad mis Eestiski. Raha läks rohkem kui Eestis, samas Brüsseli kohta mitte midagi erilist - 40. Aga söök... No muidugi, heaga harjub ruttu ja võibolla mul oli Imre tehtud söök veel liiga hästi meeles. Igatahes ei olnud siin midagi võrrelda. Kala oli tuim ja kartulipuder kah selline, nagu mu kodurestoranistki saab (võibolla halvem kah). Nojah, tegelt see polnudki ju selline restoran, kust erilist maitseelamust saada, aga ikkagi.
Loo moraal on, et Eestis olles tuleb rohkem heades restoranides käia, et "odava" raha eest eriti-eriti hästi süüa saada.

Tänud sellele, et bloggeri programm mind siin upgrade'is, saab mu blogis lõpuks õ-tähte korralikult kirjutada ja korralikult näha. Äge.

Kiire tüdruk

Eile uudist lugedes, et 10 % tulumaksudeklaratsioonidest tehti esimese 24 tunni jooksul juba ära, ma küll mõtlesin, et inimestel pole midagi muud teha. Peab muudkui käima seal MA kodulehel ja proovima, et aga ainult esimesena deklareerida ja et ikka hästi ruttu raha saada.... Nojah, siis maksin oma arveid eile õhtul ja kui ma juba seal internetipangas olin, siis mõtlesin, et vaataks, kas töötab ka see deklareerimine, või on massid lehekülje ummistanud. Klikkisin ühte nuppu ja teist nuppu ja oligi juba deklaratsioon esitatud. Ma olen nüüd nende järgmise 10 % seas. Raha eriti pole midagi saada, 300 krooni, palun väga.
Üks asi jälle kaelast ära.