Autosaaga, 3. osa

Lõpuks läks kiireks. See tähendab, et täiesti ootamatult jõudis kätte hetk, kus enam uneleda ja mõtiskleda ja kaaluda ja proovida polnud aega ja tuli minna kohe poodi ja seal saadaolev ära osta.

Raha on nüüd ära makstud ja paberid protokolliosakonda viidud. Kättesaamisega läheb veel paar nädalat aega. Pole me teda tee peal katsetamas käinud ega midagi. Eks ma siis pärast ütlen, kuidas on.

BMW 320d. Kui mina arvasin kogu aeg, et see on selle va teisepoole idée fixe, et just BMW osta, siis eile sain teada, et temal endal olla margist täiesti ükskõik, aga et ta oli tahtnud just mulle headmeelt valmistada...

Pärast seda, kui ma olin dokumendikapi-lego kokku pannud ja pidanud riiuli-lego kokkupanemise pooleli jätma, sest mul polnud haamrit (jah, tõesti, mul on akutrell ja mul polnud haamrit), asusin ma telekast rugbyt vaatama. Eestis vist keegi ei teagi, et käib selline suurejooneline sündmus nagu rugby MM, aga nii see on. Lõpuks ma sain aru, miks rugbymeeste poolalasti piltidega kalendreid müüakse Pariisi homokvartalis nagu sooje saiu. Sest need mehed on puhas kuld oma liibuvates särkides. Musklid on seal kus peab, nii et üldmulje on selline, noh, klassikaline. Jalgpalluritest päkapikkudel pole rugbymeestele ikka midagi vastu panna.
Ainult kõrvad on rugbymängijatel paiste hõõrutud.