Eriti kurvad huilged

Ma olen j?udnud oma keele?pingutes tasemele, kus ma saan prantsusekeelsetest laulus?nadest lihtsalt aru. Niimoodi käigupealt, et ei pea pingutama. Ja tuleb t?deda, et osad, mis parasjagu hitid on, on täiesti ägedad. Nt praegune k?igi naiste lemmik Raphael mulle alguses üldse ei meeldinud, sest tüüp on täiesti naiste toode: noor poiss kitarriga, laulab selliseid ilusaid laule. Aga tegelt s?nad on ikka lahedad. “mul pole aimugi, mida ma siin teen, ma lihtsalt k?ndisin otse” ;) No muidugi, laulus?nu t?lkida on eriline tobedus, sest tulemus on alati hästi mage. Täna hommikul tuli lahe laul, kus kutt kurtis, kuidas kuldkala on ära surnud ja üldse piim sai külmkapist otsa jmt. Refrääniks on: Sind pole täna ?htul kodus minuga ?iendamas, aga kuidas ma seda igatsen… uaouu, uaouu, uaouu (eriti “kurvad” huilged :))”. Mehed on ikka lahedad :)

Muidu kultuurist veel, et Almadovari uus film “Volver” on jumala äge film. Sisu ma ei saa ette rääkida, aga soovitan. Miskipärast üllatas mind (tagantjärele m?eldes, ei tea miks), et pühapäeval oli pool kinosaali täis sulneid homopaare. Kuigi filmil pole sellega midagi ühist, ärge kartke, ühtegi meest seal ju ei näidata! Penelope Cruz on eriti ilus. J?udsin järeldusele, et Penelope’I kantud pliiats-seelikud on ikka 100 korda seksikamad kui praegu moes olevad puhv-seelikud-heinasaod. Peaksin ikka garderoobi jälle välja vahetama, ainus probleem on, et poes ei müüda ju teistsuguseid. Viimane kord, kui ma terve laupäeva Pariisis shoppamas käisin, siis langes mu saagiks täpselt üks mahl ja üks saiake, mille endale l?unaks ostsin. Mingeid riideid v?i kingi küll osta ei ole. Muuhulgas veel, et vähemalt mu prantsuse naistekates promotakse hullult selliseid uusi kaubamärke nagu Zadige&Voltaire, Bash, DiabLess jmt, aga vaatasin üle, täiesti m?ttetud riided, väljaveninud, kortsus ja pleekinud värvidega nagu H ja M-is v?i mujal odavas kohas. Osta siis selliseid.

See-eest prantslaste komöödiad mitteprantslastele küll ei soovita, mingid inside-joke’id käivad kogu aeg, üldse pole naljakas. Viimane prantsuse film, mis eriti meelde jäi (juba aasta tagasi) oli “Debattre mon coeur… s’est arreté”. Jälle soovitan, v?ibolla pealkiri on natuke valesti kirjutatud, ilgelt keeruline ikka see konnasööjate keel.
Tundub, et Da vinci koodi film kujuneb aasta naljaks, vähemalt siin Belgias on juba mitu naljareklaami sel teemal tehtud.