B EAST

On selline life-style ajakiri, uus. Toimetatud ja välja antud Vijah ma-ei-mäleta-mis-perekonnanimi, igatahes see indialane (v?i kes see täpselt teab, kuskilt sealtkandist), kes kuni 2002-ni Tallinnas elas. Käis k?ikides klubides ja muidu wannabe-tses. Isegi ühe raamatu kirjutas vist. NIisiis, nagu ajakirjast lugeda v?ib, on ta nüüd Prahasse kolinud ja tegi ajakirja: B EAST.

Täiesti juhuslikult ostsin (sest see oli inglisekeelsetest k?ige odavam ajakiri supermarketis). Ma m?tlen juba mitu päeva, et kas see on hea ajakiri v?i halb ja kellele see m?eldud on. M?eldud on vist siiski k?igile neile expatriot'idele, kes ida-Euroopas elavad. On selline väike ülevaade k?igist kümnest riigist (tegelt 8st vist), räägitakse, kui m?nus ikka uues Euroopas on ja Eestit on eriti kiidetud. Andmed on muidugi 3 aastat vanad (ei s?nagi uutest kuumadest kohtadest nagu Angel v?i Stereo v?i juba vana Kaheksa), aga käib kah. Poiss tahab kirjutada, las siis kirjutab.

Ma ei tea. Esimest numbrit vist tasub osta, huvi pärast. Et kuidas väljaspoolt tulijale nagu paistab. Ja peoloomadele on k?ikides teistes pealinnades ka kuumimad klubid üles loetletud. Ja vist selle pärast tasub ka osta, et tuleb välja, et m?nede arvates elu arenevates pealinnades nagu Tallinn, Praha ja Budapest ei olegi nii halb, et Londonisse v?i Berliini peaks ihalema.

Prantslased ja maiad, vol 2

Eile ?htul näidati TV5 pealt prantslaste debatti teemal konstitutsioon. Ehh, tavalisest ma igast prantslaste teledebatte väldin, sest nad räägivad k?ik need 2-3 tundi ühe korraga ja k?rgendatud häälega. Nii et ma saan juba teleka ees sellest peavalu; ei tea, kuidas nad ise seal stuudios selle välja kannatavad. Aga ikka hull lahmimine käib selle va konstitutsiooni ümber. Argumendid on k?ik samad, mis ma juba eelmine kord välja t?in. Ja siis muidugi nn Bolkensteini direktiiv on kah hambus, millel jällegi konstitutsiooniga midagi pistmist pole. Ning Türgi küsimus. Jah-pooldajad ikka üritavad natuke tähelepanu pöörata, et kuulge, te räägite ju aiaaugust, aga sellest mingit kasu küll pole.

Saaga jätkub. Karta on, et negatiivses suunas. Aga kes teab, v?ibolla kui EL pärast Prantsusmaa EI-d oma id-kriisist üle saab (id-kriis tuleb kindlasti, peab aint lootma, et ikka saab üle) ja mingi uue nägemuse iseendast omandab, siis ehk "uus" EL tuleb paremgi kui see, mis siiani.
Ei tea.

Kevad

Tundub, et kevad on päriselt Bratislavasse j?udnud. Fakti t?endavad järgmised asjaolud:
1) ma käin paljasääri (no see on muidugi suhteline, kui palju see kevade olemasolu näitab)
2) mul on seljal esimene päiksep?letus (mhmh, rattas?it on ajav?it)
3) k?ikidel puudel on suured lehed tekkinud viimase nädalaga
4) linnud, kes mul siin hoovi peal elavad, (nagu kuldnokad, mustad, ainult et punase nokaga... no täitsa piinlik, aga ma ei tea, mis linnud need on) kurameerivad. On täitsa ülbeks läinud, k?nnivad k?igil aknalaudadel juba
5) lemmikkohvikutes pole enam ?htuti kohti
6) soome turistid on ka Bratislavasse j?udnud (päriselt ka, täitsa Tallinna tunne tuleb vahepeal)

Ja nii edasi. Lahe on. Ainult et mu mega-jalgrattateel on nädalavahetusteti selline liiklus, et hullem kui autoteel. Jalgratturid, rulluisutajad, niisama hängijad, koerad jne. Pakun, et lausa mitutuhat inimest oli selle 13 kilomeetri peal laupäeval.

Aga ikka on äge :)

Labutie jazero

Mu kohalik Bratislava ooper üllatas mind taas kord eelmine nädal. Käisin Luikede järve vaatamas, balletti. Ma arvan, et peale Bambi ja Giselle'i, mis lapsep?lves kooliga Vanemuises nähtud, ma rohkem oma elus balletti polegi näinud. Igatahes valmistusin kaheks igavaks tunniks, lootes, et üle 2 tunni inimesi balletiga ei piinata, ja eriti arvestades, et mul olid saali vist k?ige halvemad kohad (ja need halvimad kohad ehk viimased piletid, mis saada olid, olin ma ostnud juba 10 päeva enne etendust. Nagu kohapeal selgus, oli dirigendil 75.a sünnipäev, sellest siis selline tung).

Ballett oli täiesti imeline. Luik oli luik ja prints oli prints. Ma poleks kunagi uskunud, et kätega vehkides luige moodi tiibu saab lehvitada v?i siis et tantsija painutabki ennast nii, et sa näed, et see on tegelikult luige kael. Armastus, hirm ja lootus, k?ik emotsioonid j?udsid lavalt ka sinna minu kaugeimasse saalinurka. Ning muidugi lavakujundus. Ma ei tea, mismoodi nad siin Bratislavas seda teevad, aga iga jumala kord, kui ma ooperisse satun, siis lavakujundus lööb lausa pahviks. Seekord oli neljanda vaatuse alguses lavapildiks "öine järv koos luikede ja uduga" ja see oli lihtsalt hunnitu. Nii imeline, et pärast eesriide t?stmist rahvas plaksutas pelgalt lavakujunduse peale.

Isegi need, kes balletti "aastas vaid 4-5 korda" käivad vaatamas, ütlesid, et Odette (luik) ja üldse kogu etendus oli täiesti mega. Nii et kui Bratislavasse satute, siis ooperimaja tasub igatahes külastada, üksk?ik mida nad siis parasjagu mängivad.

Mürzzumschlag

Eelmine nädal oli veel lootust, et teeme viimase suusanädalavahetuse. S?itsime kohale, aga tuli välja, et lumi oli vahepeal ikka täitsa ära sulanud. Alpides oli kevad, mis kevad. Lausa nii, et öösiti enam kunstlund ei anna juurde teha. Niisiis muutus suusanädalavahetus sujuvalt matkanädalavahetuseks. Jaa!, esimene t?us sel aastal tehtud. Algusele kohaselt väike 1400 meetrit, 4 tundi (ärge nüüd arvake, et ma päriselt 1400 meetrit t?usin, ikka 900 pealt hakkasime minema :). Hullult lahe oli. Kusjuures tegelt ülevalpool oli alles p?lvek?rgune lumi, aga see oli selline k?va ja kokkukuivanud, nii et peal sai käia. Aga puude all, kus lumi ära oli sulanud, ?itsesid juba krookused. Me oma tossudega olime sellistes tingimustes suht esktreemsportlased, aga polnud tegelt häda midagi. Natuke jalad märjaks said, aga kuna me seal üleval liiga kaua ei olnud, siis külm ei hakanud. Päike paistis nii soojalt, et pidi kampsuniväel olema ja esimese päiksep?letuse sai kah hoolimata kasutatud päiksekreemist.

Lahe oli see, et see väike alpiküla, kust rada pihta hakkas, oli täiesti tüüpiline väike alpiküla. Me olime ikkagi v??rad näod külas ja imeliku aktsendiga saksa keelt ka veel räägivad. Oli peaaegu tunne, et juba k?ik külaelanikud tunnevad meid ja tahavad meiega juttu ajada ja meile näidata, kust see rada ikka pihta hakkab. Väga lahked olid. Iseasi oli muidugi see, et neis "väikestes armsates alpikülades" räägivad nad sellist murrakut, et mina ei saanud midagi aru, mida nad rääkisid. Nime poolest saksa keel, aga ühestki s?nast aru ei saa. Lihtsaim näide, eituse "nein" [nain] asemel ütlevad nemad "naaah". Vähemalt selle ?ppisin ära :)

Kevad on ikka nii m?nus.