Täna nägin ma t?elist prantsuse moodi manifestatsiooni ehk streiki. Asi sai alguse sellest, et riigieelarve on täitsa metsas omadega ja raha neil enam pole. Sarkozy sai uueks rahandusministriks (mäletate, märtsis) ja tal on nüüd uus poliitika: riigieelarvesse saab raha juurde, kui m?ned riigiettev?tted ära erastada (noh, nagu Tallinna linnas). Prantslastele on aga selline jutt kui härjale punane rätt. Oma sotsialismiga ära harjunud, on nende jaoks maailma l?pp, kui m?nigi nn avalikest teenustest peaks erakätesse minema. K?ik veevärk, bussid, metroo, rongid, meditsiin, elekter, bensiin ja mis k?ik veel on siin riigi oma. Nüüd aga uue poliitika raames on siinne elektrimonopol (EDF kui kuulma juhtute) otsustanud ühe oma osa (väikse) ära erastada. Seepärast olidki k?ik töötajad ja pool linnarahvast täna tänavatel.

Einoh, töötajatel on muidugi eriti hirm nahas: m?tle, kui ettev?te erakätesse läheb ja ettev?ttes efektiivsemat töökultuuri hakatakse rakendama - pooled koondataks ära ju...

Läksime parasjagu Arichaga sööma, kui rongkäigu algus meie kohvikust möödus. LIiklus oli kinni pandud, isegi k?nniteedel ei saanud rahulikult käia. S?ime korralikult kaks ja pool tundi ja selle aja jooksul rongkäik veel ära ei l?ppenud. Ikka ja jälle läks m?ni hiigel?hupall v?i k?laritega auto kohvikust mööda. Punaseid lippe olid k?ik kohad täis, täitsa nagu oleks aastas 1905 v?i midagi. Ja nad m?tlesid k?ike seda t?siselt. K?laristest kostus muuhulgas: Internatsionaal (Kommunistide hümn), m?ni k?ne, üks erastamisvastane luuletus, disko, hurraa-hüüded. Vilemehi, selliseid, kes meilgi träänsipidudel käib, oli ka omajagu. Kusjuures tüübid, kes omast arust manifesteerisid, olid ikka jumalast purjus juba. Tühje ?llepurke olid ka k?ik tänavaääred täis.

Ühes?naga, nii m?ttetut üristust pole ma ammu näinud. Vist pole kunagi näinud. Ja m?elda, et neile makstakse selle streigipäeva eest veel palka kah.