mitte midagi

Ma peaksin siia kirjutama jälle, kuidas k?ik on hästi veider ja imelik selles järjekordses uues pealinnas, kus mul on au resideeruda. Aga mul pole midagi kirjutada, sest ma ei näe üldse seda Brüsseli eluolu, kuna ma olen k?ik see aeg tööl. Konditsioneeritud kontoris v?i koosolekul. Hommikul kl 8 mööda juba selgeks saanud teed esindusse, auto garaazhi, kontorisse, päev otsa sahmimist, vahel mööda sissekulutatud rada Schumanni, ?htul jälle tagasi. Kui k?ik meilid on läbi loetud ja tulekahjud kustutatud, siis seda sama tuntud teed pidi koju, riided vahetada, trenni, koju, kotile. Kogu moos. Kusjuures ma ei sa aru, kuidas mul nii palju asju teha on siin kontoris. Ma loodan ainult, et see on alguse asi ja kunagi ka mul äge euroametniku elu tuleb :P

Tegelt tuleb rääkida spordiklubist, mille ma valisin pelgalt tänu sellele, et ta mulle k?ige lähemal asub, on ikka teistsugune, kui seninähtud. Selline popp, kus k?ik on hästi zen ja jooga ja pilates. Mingeid aeroobika hüppamise ja bodypump trenne üldse pole, see on täielik tabu. Tuleb korralikult hingata, venitada ja ainult väikselt muskleid kokku suruda. K?ik trennid käivad paljajalu muidugi :) (hmh, mu meelest sellest viimasest tingituna, kui m?nda harjutust k?huli peab tegema, siis eriti sisse ei maksa hingata...). Aga laupäeval lubasin ma sinna mingisse tai v?itluskunsti trenni minna. Vot, saab siis näha.