37 tundi enne
Tuleb välja, et ajutist elukohta mul ikka ei ole. Päris elukohta ammugi mitte.
Väga tore.
Väga frankofoonne.
Tuleb välja, et ajutist elukohta mul ikka ei ole. Päris elukohta ammugi mitte.
Niisiis, neljapäeva hommikul on lennuk Brüsselisse. Mul peaks olemas olema esialgne elukoht, töökoht, uksekaart, arvuti, raha, terved hambad, esimesed l?unad organiseeritud. Uue töökoha puhul sain endale eile rattaga s?ites ka ägeda sinika sääre peale :) Telefoni veel pole, teist passi veel pole, päris elukoht tuleb ka hiljem.
Ma käisin see nädalavahetus jälle Sloveenias. Sattusin Ljubljanas turule ja sain osta sama maitsega ?unu, mis mul vanaema juureski kasvavad (martsipan). Kandsin oma ?unakotti nagu aaret, seni kui tühjaks sai.
Pea on m?tteid täis, aga kirja panna pole ühtki. Ju siis on rumalad m?tted :)
Kujutage ette, kui hea on olla üksi kodus. Üle pika aja. Tahaks kohe kuidagi rohkem ja intensiivsemalt sellest m?nu tunda, eriti kui on teada, et homme ?htul saab see l?bu jälle otsa. ?nneks on väljas nii palav, et ei taha kiviseinte vahelt välja minnagi. Kuigi täna on vist k?igest 30 kraadi (eelmine nädal 37).