Lugesin praegu äripäevast kellegi nördinud kommentaari selle kohta, et Tartu linn ei lubanud Ülejőele kőrghoonet ehitada. Mina igatahes olen väga rahul sellega, et Tartu linnavalitsus otsustavalt mingile koledusele ei ütles. Tuleks ometi aeg, kui ka Eestis linnavalitsused oma linna tervikliku mulje eest seisma hakkavad.

Bretagnes, kus ma paar nädavahetust tagasi käisin, on nendes väikestes küla-linnades isegi see ette kirjutatud, mis värvi sa oma maja värvida vőid (enamasti vőib aint valgeks vői meresiniseks). Korruste arvust ja stiilist rääkimata. Näiteks ühes linnas (no minu jaoks on 1000 elanikku juba täitsa linn, prantslaste jaoks aga küla) on säilitatud 100 % keskaegne miljöö. Kőik filmid, kus mingi keskaegne stseen on, filmitakse seal, sest see on lihtsalt nii autentne. Uksenupud, aknaraamid, äride sildid, kőik-kőik. Kui muidu on näiteks sealsel kohalikul pangal Crecit Agricole selline rohe-punane logo, siis seal linnas oli isegi CA logo teistsugune kui muidu. St stiili sobitatud. Mul on isegi üks foto, kus ma istun seal kivist pingikese peal nagu Marianne.

Tegelt on Bretagne-l ikka hullult vedanud, et Teise Maailmasőja ajal kőiki neid väikseid külasid puruks ei pommitatud. Prantsusmaa oli peaaegu poolenisti sakslaste poolt vallutatud. Veel praegugi on Bretagnes mere ääres näha sakslaste ehitatud kahurialused, sest just see oli nende vallutuste läänepiiriks ja esimeseks piiriks ameeriklaste vastu. Aga őnneks jäi kőik ilu alles. Erandiks on muidugi kőige läänepoolsem linn Brest, mis őnnetu saatuse osaliseks sai ja praegu on ilgelt kole.

Vahel mind ikka hämmastab, et prantslased teevad nii palju asju lihtsalt "ilu pärast". Nt Quimperis, mis on u. 50 000 elanikuga linn, voolab keset linna (Prantsusaa ilusaim, nii bretoonlased ütlevad) jőgi. Üle jőe on iga 50 meetri järel väike jalakäiate sild. Mitte mingid betoonist koledused, nagu Tartus, vaid väiksed armsad ja őrnad. Säpistatud käsipuudega. Suvel pidi igal sillakäsipuul veel lillekastid ka olema. Täielik idüll :) Emane öökull :)