Esmalt erilised tänud neile, kelle kirja oma postkastist leidsin :) Vaev saab kindlasti tasutud. Ja tänu Roometile tean nüüd, et bioloogilist piima on ikka mőtet osta küll, sest olen seeläbi ise parem :)

Muidu vahepeal ei saanud ma kirjutada, sest olin hullult tige siinse süsteemi peale. Ilmnes, et ma ikka vist ei pea Eestisse viisat küsima tulema. Selline lugu: alguses vaatasin ainult ühte paberit, mille AF-i tädid mulle andsid ja kus ühel pool on kirjas, mida EL kodanikest őpilased peavad tegema ja teisel pool, mida muud őpilased peavad tegema. Pőhimőtteliselt tuleb prefektuuri (see on linnavalitsus) esitada umbes samad dokumendid, ainult et mitte-EL kodanikud peavad ka viisa esitama. Erandiks oli paberile märgitud Shveits ja Poola, kellelt viisat ei küsita. Juhuslikult sattusin aga sinna prefektuuri, kus neid asju aetakse. Seal oli muidu seina peal samasugune paber nagu AF-is, ainult et värvilisem ja suurem, ning ühtlasi oli sinna märgitud, et ka eestlastest őpilased ei pea viisat omama. Väga keeruline jutt sai, aga loo moraal on selles, et AF-i tädid ilmselt mőtlesid, et ei tea mis see Eesti veel on ja jätsid selle sőna lihtsalt välja.

Vahel mind tabab siin ikka patriotismipuhang ja tahaks neile kőrva karjuda, et mis te mu väiksest Eestist őige mőtlete. Samas, tunnistagem fakti, kellelgi pole siin aimugi, mis see Eesti on. See, et me EL-iga liitume, on neile teiseks suureks üllatuseks peale seda, kui nad teada saavad, et me üldse Euroopas asume. No nii hull tegelt pole. Samas kuulan siin sellist raadiot nagu Radio France Info, mis on umbes nagu Vikerraadio. Iga neljapäev on siin ühe liituva riigi päev, st on igast saated sellest riigist ja intervjuud jne. Eesti päeva alustati lausega: "Eesti on liituvatest riikidest kahtlemata kőige vähem tuntud." Ja see on jumala tősi. Kui palju te teate nt Maltast vői Küprosest? Prantslased teavad Eestist veelgi vähem.

Need RFI neljapäevakud ise on omaette teema. Alguses ma mőtlesin, et nad räägivad ainult Eestist nii: väike riik, valis EL selleks, et mitte valida Venemaad, keegi midagi EL-ist ei tea ja ei tahagi teada, keegi ei taha ka EL-iga liituda ja ei tea, kuidas seal rahvahääletusel küll see 67 % kätte saadi. Tegelt on samasugune tonaalsus kőigi teiste maade kohta ka. Isegi Sloveeniast räägiti samas toonis, kuigi see on ju jälle üks edumeelsemaid ja rikkamaid liituvaid riike. Teisest küljest oli see muidugi kivi eestlaste enda kapsaaeda ka, kellega intervjuusid tehti: kes siis räägib sellist juttu, et olemegi väiksed ja lollid.


Ühesőnaga, ma sain teada, et pean kribinal-krabinal pabereid ajama ja nüüd olengi igast ametnikega vőidelnud. Prefektuuris on kőige shefim kord. Ma pean oma paberid enam-vähem kokku saama, siis pean ühel hommikul kl 9 sinna minema (pärastlőunal ei tohi enam minna, nii et lähen ilmselt teisipäeval), et saada endale rendez-vous aega. Ja siis saan randevuu aja ja pean kunagi tagasi minema, kus on siis näha, mis minuga edasi tehakse. Tőenäoliselt jooksutatakse 10 korda. Kohtasin seal prefektuuris teisipäeval ka esimest korda päris eestlast Pariisis. Lahe :) Ta oli kohe aru saanud, kui ma seal seletasin, et eestlasega tegu :)

Halb küll öelda, aga olles kőigist neist rumalatest ametnikest heitunud, lootsin paremat kohtlemist Eesti saatkonnast, aga ka see polnud päris see. Nad ei olnud mulle nőus sünnitunnistuse tőlke kinnitust selle nädala lőpuks tegema, väites, et neil on hirmus palju tööd. Samas mingid tsurkad, kes korralikult prantsuse keeltki ei rääkinud, eesti keelest rääkimata, ja kes minu ees endale Eesti viisat taotlesid, said viisa veel sama päeva lőuna ajal kätte. Pidid pärastlőunal saama, aga kuna nad tütarlapse lőunale lubasid kutsuda, siis lubati viisa ka lőunaks teha. Tundsin, et mind on nii rahvuse kui soo tőttu diskrimineeritud. Kui ma oleks Eesti Ekspress, ma paneks kohe selle halva kogemuse rubriiki.

Täna oli mu viimane päev koos selle klassiga, järgmisest nädalast moodustatakse uued klassid nagu iga kuu. Mu meelest oli see kőige väsitavam klass, brasiillased jutustasid ja itaallased kopsisid pastakaga vastu lauda ja muidu oli ka tunne, et olen 8. klassi teismeliste sekka sattunud. Et märts veel eriti hästi algaks, siis lähen nädalvahetuseks Bretagnesse, kus kindlasti jälle ohtralt nimetamatuid mereande süüa saan. Bretagne
s oli täna hommikul kohati 50 cm lund maha sadanud, nii et seal oli mőnes kohas lausa eriolukord välja kuulutatud. Ma aga loodan, et see lumi veel homseks ära ei sula, piltide pealt paistis küll väga ilus.