Missugune päev... töömeili salasőna aegus, wanadoo salasőna olen ära unustanud, őnneks blogi salasőna oli meeles. Nii et töö asendus sujuvalt minust mitteolenevatel pőhjustel lőbuga. Vaatasin Sügislegende ja see on ikka üks nutufilm küll. Aga hea on ikka :)

Leidsin, et teine kord, kui ma jalutama lähen, siis lähen ikka sellistesse ilusatesse kohtadesse, nagu ladina kvartal vői Marais vői Champs Elysee vői Ile de la Cité. Pole mőtet siin äärelinnas kőmpida, sest kogu romantika on ikka eelnimetet kohtades. Sattusin täna ühte väiksesse kaubanduskeskusse, mis oli nagu Linnahall. St sama kole, aga oluliselt väiksem muidugi. Järjekordne näide sellest, et tasub vaid rajalt eksida ja satudki jälle kohta, mis üldse ei vasta klisheele "Pariis" :) Tegelt ma usun, et see kaubanduskeskus oli omal ajal üks vingeimaid, aga see oli 30 aastat tagasi. Ja samas detailid mulle meeldisid: nn kaubanduskeskus ise asub kőrghoonete vahel (ÜRO ja teised tähtsad majad, Novotel, AGF jne) ja on justkui väike kivist küngas nende hiiglaste vahel. Ja küngas ulatub üle autotee ning moodustunud sillal on mőnus jalutada ja istuda ja Seini vaadata. Isegi Eiffel paistis kätte. Jalakäijate peale siin ikka mőeldakse.

Et homme hommikul mu äratuskell ikka heliseks (mitte nagu täna).