Ma tahan ikka veel ühest asjast rääkida. Kuigi on veel miljon muud asja, mida ma peaksin tegema.

Lisaks teistele metrooliinidele sőidan ma pea iga päev ka liiniga nr 4. Ja see nr 4 on kőige logum liin mida ma üldse näinud olen. Nt nr 1 on väga modernne, puhas ja avar, rong on uus ja vagunid kasitud. Muud on sellised keskmised, mitte super, aga ka mitte halb. Aga 4 on üks ilge logu. Rong ei ole mitte voolujooneline, vaid on kandline, tőepoolest teravate nurkadega, istmed on väiksed ja kulunud. Kui teised rongijuhid kiirendavad peatusest väljudes ja uuele peatusele lähenedes enam väga kővasti gaasipedaalile ei vajuta (tegelt ma ei tea, mis pedaalid neil seal on), siis 4. liini rongijuhid teevad nii: peatusest ära sőites nőkutavad nagu algaja autojuht, alati enne järgmisse peatusse jőudmist alguses kiirendavad ja siis vajutavad järsult pidurit (umbes nagu Valner, aga Valner on parem). Kuna rongijuht peatuste vahel kihutab, siis vahel jőuab rong graafikust ette ja siis ta lihtsalt seisab peatuste vahepeal pimedas metrookoridoris. Et siis jälle kiirendada ja kannaga pidurit vajutada...

Kui ma tavaliselt hängin siin lőuna pool Seini (kusjuures kui eestis hääldavad kőik selle jőe nime püüdlikult "sääniks", siis prantslased ise ütlevad hooletult "sen", päriselt ka), siis eile sőitsin selle sama nr 4-ga pőhjapoole Pariisi, umbes Gare du Nordi lähedale. Adusin, et Pőhja-Pariis on ikka hoopis suurem rahvaste paabel ja minusuguse blondi jaoks suht väljakannatamatu koht. Kőige tipuks istus minu vastas üks teismeline poiss, selgelt mitte-eurooplane, kelle sőber oli umbes teises rongi otsas. See aga neid ei heidutanud, nad jätkasid oma mitte-prantsusekeelset juttu sundimatult üle rongi. Kuna mul suht tihti kaaskodanike kohta oma arvamus on, siis tegin endamisi nende ignorantsuse peale nägusid. Tüübid mőtlesid, et ma saan nende mőistetamatust vadinast aru ja hakkasid mulle külge lööma, ise olid umbes 14 aastased. Rääkisid muudkui oma arusaamatut juttu ja vaatasid sügavalt silma. Kusjuures mul olid isegi teksased sel päeval jalas (mitte seelik, nagu tavaliselt). Mul oli tegelt hullult naljakas, tüübid aga arvasid, et kuna ma naeran, siis nad meeldivad mulle. Őnneks tuli minu peatus ja nad mind jälitama ei hakanud.

Tegelt ei räägi ma siin suures linnas kunagi tänava peal vőőrastega. Mis sest, et paaril korral on inimesed solvunud olnud, et ma neile teed ei juhata. Samas on siin ikka igasugu veidrikke. Ükspäev näiteks üritas üks suure kőhuga mees teeselda, et ta leidis just maast umbes 50 gammise kuldsőrmuse ja püüdis seda mulle pakkuda. Tean juba teie haledaid trikke... Õnneks tuleb varsti suvi ja saan jälle vabalt päikseprillide taha varjuda nagu mingi diiva.