elu pariisis

teisipäev, veebruar 24, 2004

Teil on seal vastlad, aga mul on Mardi Gras ehk Rasvane Teisipäev. Uurisin natuke asja ja tuleb välja, et pőhimőtteliselt on siin tegemist sama asjaga, mis meil vastlad: Mardi Gras on kristlik püha ja viimane päev enne suurt paastu, millal pidutseda vőib. Ainult et siin ei sööda mitte hernesuppi ja seajalgu, vaid creppe ohtra vőiga. Pőhjendus on umbes selline, et enne paastu, kui muna ei tohi süüa, tuleb kőik munad ära tarvitada.

Teine suur erinevus on, et kui meil tehakse vastlaliugu, siis siin pool Euroopas peetakse karnevali. Sőna "karneval" pidavat tulema itaalia keelest ja on seotud kuidagi lihaga (tőepoolest, "karnivoor" ja "lihakarn" on meilgi olemas). Nad ütlevad siin, et Mardi Gras'l on kőik lubatud. Vanasti olla Mardi Gras olnud päev, kus kirikus lauldi ja tantisiti, rikkad muutusid üheks päevaks vaesteks ja vaesed rikasteks, rumalad tarkadeks ja vastupidi. Ja tänaseks on selles kombest saanud lihtsalt karneval, kus vőib muutuda kelleks iganes ja teha mida iganes.

Mina näiteks kavatsen siinsest bürokraatlikust reaalsusest välja lülituda ja lähen AF-i filmi vaatama.