Olen oma prantsuse keele őpingutes kolmandal tasemel AF mőttes. Mis muuhulgas tähendab, et teemad, mida me oma tundides arutame, ei ole enam nii titekad nagu Puhkus ja Minu kodulinn, vaid päevakajalisemad ja vőiks öelda et intellektuaalsemad. Näiteks arutasime me Le Pen'i valimisedu ja erinevaid valimiskordi. Täna arutasime Prantsusmaa kui ühiskonna üle. Umbes et kes siin elavad ja missugused on inimestevahelised suhted ja kuidas meile, välismaalastele, Prantsusmaa tundub. Ega ma midagi salgama ei hakanud, ütlesin oma arvamuse välja - on üks konservatiivne ja muutusi tauniv ühiskond praegu. Őpetaja ei tahtnud minuga nőus olla. Kui ma püüdsin talle seletada, et Eestis on areng palju kiirem kui siin ja inimesed on igasugustele uuendustele rohkem avatud, ei tahtnud proffeseur ikka mind uskuda. Arvas, et me areneme alles ahvidest inimesteks. Kui ma väitsin, et ei-ei, see pole nii, et me alles areneme Euroopale järele, vaid et me oleme mitmeski asjas Prantsusmaast ees, muutis proffeseur teemat... Omamoodi oli see järjekordne näide prantslaste pőikpäisusest ja siirast usust, et nad on maailmas kőige paremad :P

Samas, kui ma räägin neile, et meil on ID kaart ja mis selle kőigega teha saab, et bussis saab piletit sms-iga osta (natuke ju vőib liialdada), et tuludeklaratsiooni saab internetis esitada ja makseid saab internetis teha, et valitsus töötab e-valitsusena ja mingeid pabereid laiali ei jagata, et mobiiltelefon pole mingi eksklusiivsus, vaid igapäevane asi ning et isegi lastel on oma, mind ei usuta. Seda ma pole veel julgenud öelda, et meil varsti geene kaardistama hakatakse (loodetavasti). Siin käib kőik ikka veel tigupostiga, see on uskumatu, kui palju posti nad siin saavad, suures osas suht mőttetusi. Sama oli nende dokumentidega, mida EL-ile pean esitama. Selle tőendamiseks, et ma olen töötanud, vőin ma neile saata ka oma viimase palgatőendi. Pagan, mul pole Hansapanga aegadest saadik paberi peal palgatőendit olnud. Vői kui oligi mingi paber, siis see oli pelgalt informatiivne ja keegi sinna mingeid templeid ei löönud.

Hmh, Eesti SKP inimese kohta vőib küll selle riigi omast kordi väiksem olla, aga minu meelest elab siinne vabariik ikka alles 70-80ndates ja ei taha uskuda, et sotsialism, mis kőrge majanduskasvu aegu oli vőimalik, ei toimi enam olukorras, kus majandus langeb ja eelarve on pidevas miinuses. Räägin, nagu oleks siin revolutsioonieelne seisund - vana moodi enam ei saa ja uut moodi ei taha :) Ainult et keegi ei taha siin revolutsiooni korraldada :)

Kusjuures tähtpoliitikuks on siin praegu siseminister Sarkozy, kes näitab oma vőimu sellega, et aegajalt toimuvad "politseinike paraadid", nii ma seda nimetan. Aegajalt sőidab sinust tänavapeal mööda umbes 10 politseiautot sireenide huilates ja vilkurite vilkudes, lihtsalt niisama. Küsige Andruse käest, ta nägi ka seda hetke, kui lihtsalt äkki on terve tänav politseiautosid täis ilma mingi erilise eesmärgita. Jőudemonstratsioon. Ega prantslased ise ka ei salli seda Sarkozyt. Muidu on siin poliitikud samasugused nagu meilgi - valetavad ja varastavad, nad tunnistatakse kohtus süüdi ja nad jätkavad samal kohal. Vahel tuleb kohe soe tunne südamesse, äratundmisrõõm :)