elu pariisis

esmaspäev, märts 15, 2004

Pagan küll. Mu suurepärane süsteem, mille kaudu ma RM postkasti sain lugeda, ei tööta juba kolmandat päeva. Annab mingi imeliku teate. Ja RM it-osakond pole mu küsimusele - mure kurtmisele ka vastust saatnud. Väga huvitav.

See-eest toimuvad siin sel ja järgmisel nädalal kohalikud valimised. Kőigile valijatele saadetakse koju ümbrik, kus on kőikide parteide nimekirjad ja valimisplatvormid ära toodud. Eriti mugav ju :) Samas on mu meelest siin see kord ikka imelikumast imelikum. Erilist valikut neil prantslastel siin küll ei ole: valida on peamiselt vasakpoolsete ja vasakpoolsete vahel. Parempoolseimaks parteiks on Le Pen'i partei, aga seda ei saa valida, sest siis oled kohe fashist. Ja ülejäänud parteid on sotsailistlik partei, tööliste partei, rohelised, Chirac'i partei ja kommunistid ning käputäis väikseid pealekauba. UMP kah, mis on kőige rohkem keskfraktsiooni esindav, aga seda ei saa ka valida, sest kőigest kuu aega tagasi oli neil siin suur skandaal ja seal on kőik pätid ja vargad (mitte, et teistes parteides ausamad tüübid oleks :P). Kőigi vasakpoolsete valimisplatvorm räägib ainult sellest, et tööpuudus tuleb kaotada (täpsustamata, kuidas), koolidele tuleb rohkem raha anda, töötutele rohkem, haiglatele rohkem jne. Ühesőnaga jätkub sotsialism. Ise nad vaevlevad tööpuuduses ja ei tea kőik milles. Samas tööstuse arendamist (miks mitte vähendada ettevőtete tulumaksu, muuta riik investeeringutele atraktiivsemaks ja kőik see, mida praegu Eestis tehakse), mis ehk majanduse jälle jalule aitaks, ei toeta mitte keegi. On ikka ühiskond. Mu meelest on kőik kinni prantslaste ülbuses, nad lihtsalt ei usu, et nad ei ole enam kuigi populaarsed maailma majanduse mőttes. "Kuidas vőiks keegi prantsusmaad mitte armastada?!" Ühesőnaga, majanduse edendamiseks ei tehta mingit pingutust, arvatakse, et see toimib iseenesest.

Nad on siin selle sotsialismiga nii ära harjunud, et nad ei kujuta ettegi, et kuidagi teistmoodi ka vőiks. Näiteks töötu abiraha pidi siin esimesel aastal olema 100 % varem teenitud sissetulekust ja teisel aastal 50 %. Rääkimata sellest, et vaesuspiir 600 eurot kuus on.

Vahel ajab see mind ikka täiesti närvi, et nad nii kitsa silmavaatega siin on. Kusjuures nii palju, kui kuulnud olen, siin rahva meelsus on järgmine: ei, seekord me küll enam Chirac'i (vasakpoolsetest natuke keskele jääv) ei vali, vaat mis pärast presidendivalimisi on saanud. Nüüd valime sotsialiste vői ma ei tea keda, igatahes rohkem vasakpoolseid. Krt, kuidas nad aru ei saa, et kui süsteem (ühiskond) ei tööta, siis vana moodi jätkates ta iseenesest enam tööle ei hakka. Tuleb mingid radikaalsed muudatused ette vőtta. Aga seda ei taha siin keegi kuuldagi.

Lőpuks, mis sel Le Pen'il viga on. OK, fashist on fashist, aga seda raha, mida prantslased nendele laiskadele neegritele siin töötu abirahana maksab, ma küll välja ei käiks. Rääkimata sellest, et kaugemates äärelinnades on suured Lasnamäemoodi rajoonid, mis on mőeldud justnimelt immigrantidele ja muule lumpenile, kes ise endale eluaset soetada ei suuda (endised Alzheeria immigrandid ja nende järeltulijad, hindud ja tsurkad veel peale selle). Mőelge ise, missugused regioonid need on ja kui palju kuritegevust seal on.

Väga vihane sai :) Igatahes on tegemist isikliku arvamusega ja mingile objektiivsele tőele ülaltoodud kirjutis ei pretendeeri.