POLIITIKA
Teisipäeval olin täiesti rabatud, kuidas m?ned asjad siin ikka nii vähe saavad maksta. Nimelt käisin klassikaaslastega l?unat söömas. L?unale läksime aga ülikooli sööklasse. Kujuta ette, et üli?pilasele maksab l?una pelgalt 2.60. ja selle eest saab sooja söögi (kartulipüree ja kala v?i brokkoli ja liha) ja kolm külma asja: kas salatit, puuvilja, joguritit, kooki vmt. Ja saia anti ka k?rvale. Pagan küll, 2.60 ei ole siin ikka mingi raha. Nojah, kui ma nüüd natuke arvutan, siis 40 krooni eest saab Tallinnas ka täitsa süüa juba, aga siin on see lausa uskumatult odav. Kujutan ette, et selle taga on järjekordne sotsiaalpoliitika.

Poliitikast rääkides, märtsi l?pus tulevad siin kohalikud valimised. Aga mulle ei vaata mitte ühtegi üle-elu-suurust poliitiku portreed tänava peal vastu ja mingeid muid rumalusi ka ei tehta. Poliitikute nimed avalikustatakse linna poolt paigaldatavatel tahvlitel, mis m?nes kohas väljas on. Aga need on t?epoolest rohkem stendid ja need pandi alles vaevalt nädal aega tagasi üles. Mingit reklaamipindade ostmist ega muud taolist ma siin küll ei tähelda. Ma m?tlen, et kas see on äkki noore ja vana riigi erinevus: meil on kokku vaid kümmekond valimist olnud ja seega v?etakse sündmusest alati viimast. Siin aga on neid valimisi Suurest Prantsuse revolustisoonist saadik peetud (1789). Ok, mitte päris, aga alates 1871 (III vabariik) on küll kogu aeg demokraatia ja valimised olnud. Nii et mingid järjekordsed valimised ei koti siin kedagi. Mul ei tule praegu ühtegi prantslast meelde, kes oleks öelnud, et ta valima läheb. Muidugi, kui jälle midagi sama dramaatilist juhtuks, nagu kaks aastat tagasi Le Pen’iga, siis ikka vast mindaks valima. Enne muidugi peetaks Bastille’s sadakond miitingut ja meeleavaldust.