elu pariisis

reede, märts 12, 2004

Vahepeal ei saanud ma kirjutada. Väga tore oli leida teie postkastist k?iki neid julgustavaid meile ja puha, aga ühel hetkel tundsin, et asi muutub kohustuseks ja otsustasin sellest hoiduda. Nii et sorry, aga kirjutan siis, kui tuju tuleb. Punnitada pole ju m?tet :) Igast muud huvitavad teemad olid mul kah. Näiteks nagu viirus arvutis. Kadakas neile püksi, kes need viirused laiali saatsid. Praeguseks on vist asi parem, aga arvuti on ikka kuidagi imelik. Eks näis.

Sünnipäeva tervituste eest kah topeltaitäh. K?igil teie meilidel ja s?numitel oli seekord topelttähtsus ja neist oli viiekordne r??m (kaks ja viis, panite tähele, missugune kujund ;)). Tundsin eesti sünnipäevast hirmasti puudust. Arvates, et mul siin mega-prantsuse-sünnipäev on, läks teil natuke viltu. Nimelt selles riigis siin väga sünnipäevadest ei lugu ei peeta. Pidusid ei peeta ja kingitusi ei saa. Kuna ma ise ei afisheerinud, siis keegi ei teadnudki, et mul nii tähtis päev on. Sain hommikul koolis lahedasti ühe vietnami tüdrukuga vaielda ja muud ei midagi. Isegi päike ei paistnud nii, nagu see Eestis oli säranud. Nii et... mmm... l?pptulemusena oli see vist mu halvim sünnipäev ever. Vaid ühe kingitusega ja selle valisin ka ise välja. See-eest on aga tegu hüper-laheda kingitusega (tänud vanematele :)). Kui Eestisse tulen, teen selle-eest hiigelsuures tagantjärele sünnipäevapeo.