KOERAJUTT
Muuhulgas olen arutlenud ka koera rolli üle erinevais ühiskondades. Nimelt j?udsin järelduseni, et Eestis ja Prantsusmaal on koerad ikka täiesti erinevad loomad. Mu meelest on siin koer rohkem kassi eest – see on alati väike (mitte kunagi suurem kui 35 cm, kohati isegi väiksem kui kass) ja ta elab alati toas. Ja tema ülesandeks on olla diivanipadjaks-p?randalapiks-seltsiliseks. Vahel ka poosetamiseks. Kui ma Alainile ja Huguette’ile rääkisin, et meil elavad koerad ?ues, talvel ka („Jah, isegi talveks ei lase me neid tuppa, nad magavad lume peal“), siis nad ei suutnud seda kuidagi uskuda. Ja täieliku uudisena tuli neile see, et koera ülesandeks v?ib olla maja valvata ja pahasid eemale peletada. Siin ei tule keegi selle pealegi vist. T?si on ka see, et sellise suuruse juures ei olekski neist prantsuse koertest valvuritena mingit asja. Ma olen selle kahe ja poole kuu jooksul näinud siin vaid 2 hundikoera (igal juhul väiksemad kui Taevaskojas) ja ühte retriiverit. Selle-eest on koerasitta k?ik tänavad täis. Vahel ma imestan, kuidas need väiksed koerad küll nii suuri ekskremente suudavad produtseerida. V?i... noh, v?ibolla need ei olegi alati koerad, kes teab...

Selle-eest mulle meeldib, et aegajalt pestakse siin tänavaid, k?nniteid ka surveveega. Rentslis voolab vesi iga päev, aga päris k?nniteed nühitakse ka harjaga vahel. Nii et l?pptulemus on siin ikka suht puhas. V?i nagu üks Mehhiko päritolu naisterahvas märkis: prantslased ei pane tähele v?i ei väärtusta seda, et linnas on k?nniteed puhtad, k?ik tänavalambid p?levad ja k?ik ilusad hooned ja monumendid on alati ilusad ja terved (midagi pole küljest ära kruvitud v?i ära l?hutud). Ja see on t?epoolest nii: k?ik need Pont Neufi kaunistused v?i gootistiilis majade detailid – k?ik on alles. T?si küll, öeldakse, et Pariis on v?rreldes oma äärelinnadega (banlieu) ikka suht turvaline koht. Sest igasugune lumpen lihtsalt ei j?ua siia korterit osta ?