elu pariisis

esmaspäev, aprill 26, 2004

Pean varsti kohe ujuma minema. Loodan, et täna on ujula lahti (koolivaheaja tőttu oli eelmised kaks nädalat suletud, kusjuures hämmastav on, et ujula uksel "suletud" silti nähes ei olnud ma üldsegi üllatunud ega vihane. See on siin lihtsalt nii normaalne, et pooled korrad kőik asutused suletud on).

Avastasin, et kohe kui suusatamast tagasi tulin, on silma nurgas jälle üks punane koht. Mingi allergia vői ärritus. Ja ma ei saa nüüd aru, kas see on Pariis (saastatus) vői ripsmetushsh. Loodan esimest.

Alice läheb neljapäeval Itaaliasse tagasi, millest on väga kahju. Selle eest korraldasid nad oma boyfriendiga eelmine nädal kőigile sőpradele privaatkontserdi. Umbes 30-le inimesele mőnusa äraolemisega jazz (boyfriend mängis saksi), kaks setti. Ja pärast vein ja muud kohalikud hőrgutised. Uskumatult mőnus oli. Ja Alice laulis Summertime'i.

Pariis on praegu uskumatult sheff. Kőik puud on lehes, kastanid őitsevad ja on 20 kraadi sooja. Nädalavahetusel sain päiksepőletuse. Kusjuures Pariis on sheff küll, aga vahel viskab ikka kivilinn üle. Nii et laupäeval käisin Fontainbleau's kőndimas. Seal on ohtralt igast metsa- ja matkaradu, hingasin värsket őhku ja kuulasin vaikust. Vőileiba sőin kivi peal ja uurisin puude rohelise erinevaid varjundeid. Oli muidu mőnus.

Täna käisime tsikkidega Tour Montparnasse'i kőige ülemisel korrusel vaadet imetlemas. 200 meetri kőrguselt. Pakun, et vaade on parem, kui Eiffelist. Viimane on nii kőrge, et sealt tänavaid vist küll ei näe. Tegelt ma muidugi ei tea, millest ma räägin, sest pole sinna Eiffeli otsa kunagi roninud. Aga isu ka ei ole.