Et seda patriotismiteemat veel jätkata, siis seik tänasest frankofoonia ja metissage (ma ei teagi, kuidas seda sőna tőlkida, aga tähendus on umbes nagu segaverelisus vői rahvuste sulandumine) tunnist. Enne suusatamaminekut olin nii tubli, et kirjutasin valmis kodutöö Eestisse aegade jooksul immigreerunud rahvastest (muidu eelmine teisipäev oli tähtaeg). Täna toimus kodutööde analüüs ja minu jutt oli aluseks vőetud, et selgitada erinevate ajaliste daatumite ees käivaid artikleid ja eessőnu. Seega terve klass, 20 inimest sai teada, millal oli Liivisőda ja Pőhjasőda ja millal tulid rootslased ja venelased ja millal oli Eesti iseseisev. Hullult rahul olin sellise täiesti spontaanse promoga :)

Kusjuure ühe teise eessőnade harjutuse aluseks oli vőetud ühe vene tüdruku kodutöö. Kodutöö algas sőnadega: minu riik on maailma suurim riik. Ma ei suutnud kohe naeru pidada, samas on natuke kahju ka, et osad seal Venamaa avarustes ikka veel reaalsusest nii kaugel on ja ennast maailmas esimesena tunnevad. Kusjuures tegelt tuli välja, et tüdruk on hoopis kalmőkk ja ta rääkiski rohkem sellest, kust need kalmőkid pärit on ja kus nad praegu elavad. Praegu on neil vist mingi autonoomne oblast Kaspia ääres. Ja et tüdruku sőnadega lőpetada: Kalmőkkia on ainus budistlik riik Euroopas.

Laughing out loud, muud ei oska öelda.