Kuna mul ei ole ju elu, siis on mul asenduselu spordisaalis. Iga jumala ?htu (jah, ma kaalun 54 kilo ja ise olen rahul). Spordisaal on huvitav koht, sest a) lindi peal k?ndides v?i rattaga s?ites saab vaadata oma isiklikku telekat. b) seal käivad homod, kelle seltsielu on ringist väljaspool olles eriti lahe jälgida.
Ükspäev kuulasin pealt, kuidas üks kutt kurtis teisele, et ta oli teinud mingi uue mudeli (mingi pintsaku v?i asja) ja teises poes oli järgmine päev olnud täpselt samasugune, aga halvemast materjalist ja poole odavam. Nüüd ta kurtis, et loomulikult ju k?ik jobud lähevad ostavad seda halvast materjalist pintsakut. (ma oleks peaaegu vahele tahtnud öelda, et ma küll kunagi endale mingeid "plastmassist" riideid ei osta (st kus juba alates 30 % akrüüli, nailonit ja muid ägedaid kiude on). Viimane kampsun, mille ostsin on nt 25 % kashmiiri ja 75 % siidi).
Teinekord näeb ka v?rgutamiskatseid ja muid huvitavaid. Aegajalt käib üks sinise maikaga tüüp, kelle trennipartner iga paari nädala tagant vahetub. Eriti kuumaks läheb asi siis, kui venitamise koht on, kudistavad ja jututavad seal oma mati peal... Ma ei tea... mul on imelik.
Miskipärast poiss-tüdruk kurameerimisi näha ei ole.