elu pariisis

reede, oktoober 01, 2004

Hmh, ma pole teile midagi kirjutanud. Sest pole midagi kirjutada. Tegelt vahest ikka vist on.... eelmine laupäev käisin Väikestes Tatrates matkamas. 1700 meetri peal oli juba lumi maha tulnud. Äge. Challenging kah. Kui muidu tuleb erineva kalde ja suuruse ja liikuvusega kividel hüpata, siis seekord tuli veel arvestada, et kivid sellest lumelögast libedad on. Aga ei kukkunud.

Ja siis käisin ühtedes koobastes, kus olid jälle stalaktiidid ja stalakmiidid. Aint et seekord olid koopad teistmoodi tehtud: koobaste p?hja ei olnud turvaliselt tsementeeritud teeradu rajatud. Hoopiski raudrestidest teed olid lae alla veetud, nii et ühest küljest sai k?ike seda ilu lähedalt näha ja käega katsuda, teisest küljest oli aga kogu aeg 40 meetrit vabalangust jalge all. Ja elu külge olin aheldatud vaid väikse turvaköiega, mida tuli ise seina äärde veetud trossi külge kinnitada. KUsjuurs iga 10 meetri tagant oli see koht, kus tuli end lahti kl?psata, sest muidu poleks edasi pääsend. Trossi ühenduskoht seinaga, kui nüüd aru said. Lahe :P Hirmus oli tegelt.

On üks bad hair day. Ja juuksuri juurde saan alles kolmapäeval. Vahepeal veel m?ttetu nädalavahetus...

2 Comments:

  • At 2:30 PM, Anonymous Anonüümne said…

    Matk ja koopad tundusid küll ägedad olevat! Aga muidu kuidagi nukrameelne? Ära ole, plaani parem uut matka :)
    Sry, et tükk aega kirjutanud pole, kogu aeg tuleb siis meelde, kui arvuti taga ei ole. V?tan lähiajal ette.
    Mirjam

     
  • At 1:25 PM, Blogger Maarja said…

    ole aktiivsem ;) 1 postitus 1,5 kuu jooksul?!

     

Postita kommentaar

<< Home