Söögist ja joogist

Maikuu Mongoolia-ikaldus sai õnneks lõpuks läbi. Aga paljuks seda rõõmu mul polnud, esmaspäeval algas uus. "ainult" 10-päevane. Õnneks on mul siiani iga õhtu mingi kokteil olnud. Kuigi tänasel portugallaste üritusel oli küll süüa häbiväärselt vähe. Ainult mingid rasvas küpsetatud plönnid, mis mul trennist tulnuna küll alla ei läinud. Vaatan, mida homme sakslaste juures antakse, lubatakse grillvorsti. Kogu minu diplomaadikarjääri juures on kõige paremad vastuvõtud ikka soomlaste omad olnud. Järgmine nädal on ka üks ees, ootan juba.

Tegelikult käisin ma itaalia pulmas eelmine nädalavahetus. Kõigepealt käisime Como järve ääres tsillimas ja seal oli täpselt nii mõnus nagu räägitakse. Võibolla veelgi mõnusam, sest seal oli üllatavalt vähe turiste. Aga väiksed külad olid (igas väikses külas oli Gucci pood...), järveäärne promenaad oli, hea pasta oli ja jäätis muidugi ka. Isegi Shveitsis sain oma jalaga ära käidud, mis see Lugano sealt Como äärest siis ära ei olnud. Edasi sõitsime pulmakülasse. Väike küla, turiste seal üldse polnud, ainult itaallased ise. Päris Itaalia, kus vanamehed istuvad hommikul kohvikuterrassil ja lõuna ajaks sureb kogu küla välja, kui kõik söövad ja siestat peavad ja õhtul hakkab elu jälle keema. Hästi puhas ja klanitud oli ka veel kõik, mis oli üllatuseks. Laupäevahommikuselt turult sain 3 kilo parmesani (12 eurot / 180 krooni kilo! tasuta saadud), nii et tulge mulle külla. Hotell, mida pruutpaar meile soovitas, oli muidugi eriti lahe, hotel de charme selle kõige õigemas tähenduses. Väike pereasutus, mida omanikud pidasid kahtlemata suure armastuse ja hoolega. Kohati jäi mulje, et raha pärast nad seda küll ei tee. Kõigele lisaks, hotelli restoran oli veel eriline kulinaarne elamus: eriti hõrgud, ravioolid metssea täidisega, balsamäädikas küpsetatud porgandid, päris maasikamoosiga jäätis... Kõige parem restoranielamus üldse kogu reisilt.

Et me ikka ära ei unustaks, et me Itaalias käisime, siis pühapäevaõhtune Bergamo lennujaam oli täielik bordell (ütle prantsuse aktsendiga). Kui Sheremetjevo lennujaamas on vaid 1 telekas, kust lennujaamainfot saab, siis Bergamos oli 2 telekat, aga mingit infot sinna peale küll ei mahtunud. Oma check-in-i laua leidsime üles, kui kõik lauad läbi käisime. Ja lend läks hoopis teisest väravast kui see, mis pardakaardile kirjutati, aga ega seda kuskil näidatud ei olnud. Hea et ma ikka kõik väravad läbi käisin :) Ühesõnaga, ikka see hullumeelne Itaalia on ka olemas. Mingil veidral põhjusel see kõik toimib.

Muidu veel, et ma olen jurist-lingvistide reservnimekirjas. Kes teab, see teab :)