Autosaaga, 1. osa

Nüüd on siis käes see hetk, kui on vaja suureks saada ja endale auto osta. Kuigi ma olen juba 10 aastat autoga sõitnud, on siiani kõik autod kuidagi ise mu juurde tee leidnud (jah, olen pursui :). Panen siis kirja kõik need võlud ja valud.

Eeldused:
- pigem on vaja väikest autot, nn "teist autot". Kuigi viimaseid arenguid jälgides on mul tunne, et me liigume pigem sinna väiksema keskklassi auto poole.
- võrdlusmaterjalidest on meeles Mazda 6 ja Renault Twingo, mis erinevad üksteisest nagu öö ja päev.
- kõige odavamat pole vaja, aga no päris Porschet ka ostma ei hakka.

Esimene valik:
Selliseks abstraktseks unistuseks on saada endale BMW. Mõeldud-tehtud, 1. seeria näeb ju väga seksikas välja, miks mitte. Täna siis käisime nn proovisõitu tegemas. Kiirendus on sellel 118d-l nagu noorel jumalal: kolmanda käiguga võiks minna ükskõik kuhu. Ja kuuenda käiguga 150 pealt 170-ni kiirendada ei ole ka mingi vaev. Tuul kiirtee peal ei kõigutanud ja muidu oli ka selline kindel maadligi tunne. Vot see maadligi tunne... eriti midagi ikka välja ei näe. Samas parkimine polnud probleemiks.
Vedrustus. Räägitakse, et uuel, liftingu läbi teinud versioonil on vedrustus pehmem, aga sellel eelmisel versioonil oli küll selline, et ... nagu puuteljega vankril. Muidugi, ma tean, et sport(likumatel) autodel ongi jäik vedrustus ja see käibki asja juurde. Aga ikkagi.

Homme on teine katse.