Amsterdam

Kui ma veel keskkoolis käisin, siis korraldati meil koolis üks ülimega reis Inglismaale. Loomulikult käidi sel ajal reisimas bussiga, mis tähendas 3 päeva bussis loksumist siinasõites ja teine 3 päeva tagasisõites. Õnneks tehti vahepeal strateegilistes kohtades poolepäevaseid peatusi. Esimest ja siiani viimast korda nägin sellal ära Berliini (meeles on ainult DocMartensi pood), Brugge'i (meeles on ainult öö ja mingi kanal, millest kõigest tuli eriti udune foto) ja Amsterdami. Amsterdamis tegid meile kaasasolnud õpetajad varahommikul kl 6 ekskursiooni punaste laternate kvartalis, meeles on paksud naised aknail.
Brugge'is olen ma vahepeal veel käinud, päevasel ajal, ja muljed on hoopis teistsugused kui siis 10 aastat tagasi. Eelmisel nädalavahetusel jõudsin lõpuks ka Amsterdami. Mida ma küll nii kaua venitasin, vaid 2 tundi autosõitu...
Igatahes, Amsterdam on lummav. Ta on ikka hoopis teistsugune kui kõik ülejäänud linnad, kus ma kunagi käinud olen. Ühesõnaga ütleksin ma, et seal valitseb puhas hedonism. Kui Haag on asjalik pealinn ja Roterdam on sadamalinn, siis Amsterdamis pole muud teha, kui lõbutseda. Kas punaste laternate all või kohvishopis või kanalil või jalgrattal kihutades. Jalutad punaste laternate vahel, näitsikud keeravad ennast aknal ühte ja teist pidi, järgmises vitriinis on a la l00map0rno, ja järgmiseks tõmbavad tüübid ennastunustavalt kanepid. Aga kõik see toimub kuidagi eriti tšillilt ja keegi sulle närvidele ei käi. Kuidagi turvaline oli olla. Brüsselis või Pariisis ei tõstaks ma jalgagi sellistesse kvartalitesse.
Kõik need 2 päeva me vist ei teinudki muud, kui lihtsalt jalutasime ühe kanali juurest teise juurde. Vahepeal istusime kohvikus ja vaatasime mustaks värvitud maju. Hämmastav on see, et Amsterdamis on kõigi nende 17. sajandi majade vahele ja kõrvale ka päris paras kogus moodsat arhitektuuri mahtunud. Kui igas teises linnas oleks need majad koheselt kolearhitektuuriks ristitud, siis Amsterdamis olid nad suutnud selle kõik 1 tervikuks siduda. Tulemus oli nauditav, enamgi veel. Põhjasaartel oli aga ridamisi eriti moodsaid kooslusi ja see oli hullult lahe. Tagantjärele mõeldes tundub, et Amsterdam on kirjeldamatu, seda on võimalik ainult tunda.