Tavaline värk

Ma käisin eile ühel eriti ägedal koosolekul, kus oli nii külm, et kurguvalu oli plaksti kohal. Kusjuures ei mäletagi, milla nii kole kurguvalu oleks olnud, et öösel magades ka kogu aeg tead, et valutab. Täna ?nneks koosolekut pole, on memode kirjutamise päev, nii et olen endale arvuti k?rvale juba kannutäie teed valmis teinud.

Muidu on mul väga korbiks asi kätte läinud. Laupäeval sain Pariisis Geaga kokku (mis oli ülimalt tore ja armas), kui Gea mu'lt küsis, et mis mu Leibcantus ka on. Hmm... t?esti, väga hea küsimus.... Oli üks hästi ilus ja sisuga laul Tartust ja korbist, aga nimi v?i s?nad küll meelde ei tulnud. Tuli siis koju minna ja laulikust järgi vaadata. Palun väga: Me m?tted on priid.
Aga päriselt ka, ma loen k?iki protokolle ja muid tähtsaid meile.

Ja eile vastuv?tul avastasin, et mu kallis akadeemiline tütar Laura, kelle silmis ma lausa rongaema staatuse olin pälvinud, on Brüsselis. Nii et k?ik läheb järjest paremaks.

Homme on meil siin streik. Selline korralik, nii et bussid ja rongid ei s?ida... Osad koosolekudki on juba selle pärast ära jäetud. Aga ma pean kuidagi ?htul veel lennujaama minema. Ei tea, kui jalgsi l?una ajal minema hakata, kas siis ?htuks j?uab kohale...?