elu pariisis

2009-01-06T17:16:00.002+01:00

Ma pole sellist ilma veel 3 aasta jooksul Brüsselis näinudki:

Tänase päeva soojarekordiks on -6, soojemaks ei läinudki. Nüüd hakkab kohaliku Uccli observatooriumi andmetel temperatuur jälle langema ja ööseks lubab kuni -12. Päeval korraks poodi minnes tundus, et see on isegi külmem kui nädal tagasi suusatamas. Ja eile sadanud lumi ei ole veel karvavõrdki sulanud, päris paks lumevaip on meie terrassil.

Selle eest paistis terve päeva ilus päike ja taevas oli päriselt sinine. Õnneks sain kordki seda ilmaimet oma koduaknast nautida, sest ma ei peagi kontoris olema, kus avaneb vaade sisehoovi, päikest ei näe kunagi ja taevast näeb vaid siis kui kõvasti kaela painutada.

10 lehekülge homse eksami konspektist veel lugeda.

2008-10-06T14:24:00.000+02:00

Siiani on mul tänase belglaste üldstreigiga (streigitakse ostujõu vähenemise vastu. No kuulge, kas nad talve tuleku vastu ei tahaks streikida...) suhteliselt hästi läinud. Isegi autoga julgesin hommikul tööle tulla ja ei läinudki kauem kui tavaliselt. Õhtul pean kooli minema, vaatame, mis sellest saab.

Mul on selline kool, mille nimi on katooliiklik ülikool ja ühtlasi on ka igas auditooriumis tahvli kohal väike rist ja tunniplaanist saab valikainetena hulgaliselt kanoonilist õigust võtta :) Muidu on äge. Siiani vähemalt. Kolm nädalat on juba käidudki. Aga väga huvitav on sattuda töölkäijate ühiskonnast äkki üliõpilaste ühiskonda. Iga jumala (katoliiklik kool ikkagi) kord, kui ma sinna üliõpilaslinnakusse õhtul kl 6 paiku satun, on üliõpilased juba täitsa purjus. Aga tundub, et ajavad tõsiseid asju, kirjutavad plakateid stiilis "tulge täna kl 7 sinna-ja-sinna, seal saab odavalt õlut" ja isegi rebaste ristimine toimub.

Nädalavahetusel käisin Viinis ja Bratislavas. Oh, milline meeldiv käik. Viin on selline nagu ta alati on. No kuidas saakski Burgteater 2 aasta jooksul muutuda, kui ta juba vähemalt 100 aastat muutumatu on olnud. Üle pika aja teatrisse sattuda oli muidugi ka täielik elamus. Puhas visuaalne nauding (no nii hästi ma sellest saksa keelest nüüd ka aru ei saa, eriti kui mängitakse Shakespeare'i Kuningas Lear'i Viini murdes), kostüümid, lavapilt, erinevad sümbolid... Kohvikus jõin melange'i, sõin õunastruudlit, jalutasin mööda Kärtnerstrasset ja ostsin Mozart kugel'eid. Täiesti tavaline programm, aga hullult mõnus.
Minu hämmastuseks oli ka Bratislava täpselt samasugune nagu sealt 2 aastat tagasi viimati lahkudes (Tallinn seevastu muutub iga 6 kuu tagant, kui sinna satun). Nagu poleks ära olnudki. Enamus restoranegi olid kõik samad. Ainult uue teatrimaja on nad valmis saanud ja seega ooper ei toimunudki enam vanas ilusas ooperimajas, vaid seal uues.

majaotsingute rindelt

2008-06-01T13:03:00.001+02:00

Ma muudkui käin ja vaatan neid maju. Ikka igast saasta näeb vahepeal. Näiteks käisin majas Auderghemis, mille omanikud olid renoveerinud, et nende vanemad saaksid Belgiasse elama tulla, aga lõpuks vanemad leidsid, et Hispaania on ikka palju parem koht elamiseks (miks keegi ei imesta :)). Igatahes, renoveerisid siis. Põhimõtteliselt kogu maja oli värvitud sellist moodsat kanapasa-hallikat-lillakat tooni. Kaasa arvatud aknaraamid, treppidest ja ustest rääkimata. No OK, mood on selline, tuleb vait olla. Põrandale olid nad pannud mingi kalli pleegitatud tammeparketi. Mis aga selle tammeparketi all oli, seda ei tea. Sest juba esimesel korrusel, nn köögi ja elutoa põrandas oli vahepeal üks suur ruutmeetrisuurune lohk. Veelgi hullem, väljaehitatud pööningukorrusel põrand sõna otseses mõttes lainetas. Välisseinte äärest oli kõrgem, siis vajus allapoole ja siis mõnes kohas oli jälle kõrgem. Minu pealiskaudsele silmale võis seal see kõrguste vahe olla lausa 10 cm.
Küsisid nad selle maja eest 480 000. No kui nad selle 400 000 maha müüvad, siis on neil küll hästi läinud.

Eile käisime vaatamas mitut maja 2. korda. Kuna mina peal eel-selektsiooni ära tegema, siis Eric tuleb ainult paremaid palu üle vaatama.
Kõigepealt. Eriti hinge on pugenud maja (ristisime selle omakeskis "supermajaks" või iraanlaste majaks), mida ma läksin vaatama pelgast uudishimust, et testida, kus on see hinnapiir, missugused majad mulle tegelikult meeldivad ja kuhu ma oleks valmis kohe sisse kolima. Nii et algusest peale lähtusin, et see maja on ainult vaatamiseks. Sellel majal on: suur elutuba ja köök, kus on kasutatud väga kvaliteetseid materjale (marmorpõrandad näiteks). Isegi kelder on valgete kahlitega üle tehtud, nii et see on avar ja puhas. Suur vanemate magamistuba koos oma garderoobi ja en suite vannitoaga. 2 lastetuba ja veel üks vannituba. Brüsseli mõttes suur aed (450 m2). Vastas naabreid pole. Kogu sanitaartehnika on viimase 3-5 aastal vahetatud, välja arvatud gaasikatel, mis on 10 aastat vana. Neil on ka veepehmendi. Hea asukoht metroopeatuse lähedal. Väga korralikud naabrid (eramajade piirkond). Kuna täiuslikke asju pole olemas, siis mõned puudused ka. Seal pole garaazhi (aga see eest on krundil ruumi parkida vähemalt 3 autol). Kui arvata, et mul kunagi suur pere on, siis üks külaliste magamistuba oleks ka nagu puudu. Kõige suuremaks puuduseks on muidugi hind, mida omanikud ei ole nõus alla laskma.

Selle supermaja kõrval olid kõik teised majad muidugi täiesti mannetud, kuigi objektiivselt võttes nad ehk nii kehvad polnudki.
WSP majal, mille eest küsiti 510 000 (aga ma olen juba nii kogenuks saanud, et üldiselt võib kõigist küsitud hindadest 10 % rahulikult maha arvutada. Üks agent rääkis mulle majast, kus omanik isegi hoolimata kinnisvaraagentuuri soovitusest küsib 20 % rohkem kui maja väärt on (umbes nii et 450 000 asemel 550 000), lootes, et ehk leidub lolle). Sellel oli 4 täiesti korraliku suurusega magamistuba, suhteliselt suur aed ja aia taga naabreid polnud. Garaazhi samuti polnud, kuid auto jaoks oli eraldi koht otse maja ees. Miinuseks on ehk, et metroo on ~2 km kaugusel ja elutoas on mingit väga koledat kollast tapeeti kasutatud. Üks kahest vannitoast nägi ka natuke väsinud välja. Samas on maja tugev ja korralik ja pisiremondiga saaks sellest täitsa korraliku asja.
Kui mina üritan asja ratsionaalselt võtta, siis Eric läheb majja sisse ja ütleb, kas tal tekib "tunne" või mitte. No ei tekkinud. Ja hind on tegelikult ikka ka natuke liiga kõrge.
Selle eest "supermajas" tuli tal kohe see "tunne".

Niisiis, pärast 5 kuud turul on mul tekkinud järgmised tähelepanekud.
Hind, mida küsitakse, on oluliselt kõrgem kui see, millega maja lõpuks maha müüakse. Nii et kauplemisruumi on. Kuigi tundub, et mõned omanikud arvavad jätkuvalt, et turg on samas seisus nagu poolteist aastat tagasi, kus ostetakse ükskõik mida.
Müügiperiood on veninud. Mõned majad, mida jaanuaris vaatamas käisin, on jätkuvalt müügis.

Nende kahe tähelepaneku vastandina käisin eile pärastlõunal veel vaatamas maja Montgomery metroopeatuse lähedal. See maja rikkus küll kõiki reegleid. 3 magamistuba, hinda küsiti kuulutuses 415 000. Maja on ehitatud umbes 1900 ühe Tervureni avenuu villa teenijatemajaks ja oli väga mõnusalt kujundatud, arvestades toonast stiili. SEllel oli isegi vanast tõllakuurist tehtud suur garaazh. Et mitte venitada, siis see maja oli ilus, mõnus, praktiline, väga heas asukohas! Miinuseks vast see, et aed oli selline 40 m2 pigem plaaditud terrass.
Aga. Ma olin eile omaniku sõnul viimane vaatamaskäija. Nimelt olla juba esimene vaataja omanikule öelnud, et nad maksavad talle kohe küsitud hinna peo peale ja ostavad selle maja ära. Omanik oli sellest päris jahmunud, aga siiski lasi ka teistel vaadata. Teised vaatajad olid öelnud, et nad maksavad isegi rohkem kui küsitud hind. Ja nii edasi. Eile õhtul ta vist sõlmiski siis ühega neist juba tehingu ära.
Ühesõnaga, hea asi läheb müüki otsekohe ja selle eest oldakse nõus maksma seda, mida küsitakse ja rohkemgi veel. Tuleb tunnistada, et võrreldes sellega, millist saasta ma aegajalt müügis näen, siis omanik küsis tõesti vähe oma maja eest. Natuke kahju on, et ise sellele käppa peale ei saanud, aga mis siis ikka.

Otsingud jätkuvad.

2008-06-01T12:58:00.000+02:00

Käisin eile üle tüki aja peol, sellisel päris peol. Teemaks oli 80ndad ja väga mõnusaid hitte tuli tundide kaupa. Tegin mitu tähelepanekut:
Kuradi hea on ikka oma enda mehega peol käia :) Ei pea üldse põdema, et kellega rääkida ja kellega tantsida ja kuidas üksi baarileti ääres või tüdrukutekambas mitte-nõme ja -desperate välja näha.
Sellistel pidudel on ikka nii lahe igasuguseid tüüpe, lausa stereotüüpe jälgida. Kes joob ennast liiga täis. Missugune mees on kõige kõvem tantsukunn. MIssugune tüdruk teeb kõige väljakutsuvamaid tantsuliigutusi. Kellel on kõige rohkem erinevaid tantsupartnereid. Kes kellega lõpuks koju läheb. Kes üritab olla kombekas, aga siiski skoorida. Oligi juba vahepeal meelest ära läinud, missugused need reeglid seal pidudel täpselt ongi :)

Ja muidugi hüpeldud ja puusi nõksutatud sai pikalt ja põhjalikult. Tuleb ikka rohkem sotsialiseeruda.

majad

2008-04-20T09:28:00.000+02:00

Vahepeal olen ma maju ikka vaatamas käinud küll, aga midagi huvitavat pole kirjutada. Ikka sama teema. Mis on liiga koledad, mis nõuavad liiga palju ümberehitusi, mis on halvas olukorras, mis on liiga kallid, kus pole garaaži või aeda.

Näiteks neljapäeval oli mul plaanis 4 maja. Kõik hinnavahemikus 400 000 kuni 460 000, kõik Kraainemis. Kahest neist pole mõtet rääkidagi, liiga vanad.
Ülejäänud kaks. Maja, mille omanikuks oli komisjoniametnik, ei olnudki võibolla nii halb, aga kuna tüüp on viimased 5 aastat vist juba 3 korda Belgiast minema ja siis jälle tagasi kolinud, siis ei jäänud mul sellest majast muud meelde, kui lugematud kolimistkastid igal pool! Kui ma nüüd järele mõtlen, siis küttesüsteem tundus ka vana ja köök oli imelik ning ülemistel korrustel oli vana vaipkate.
Neljas maja oli armas, heas asukohas, omanike enda renoveeritud enda jaoks. Kõik süsteemid olid viimase 10 aasta jooksul vahetatud, gaasikatel vaevalt aasta vana, maja oli ruutmetritelt ehk väike, aga kõik oli hästi läbi mõeldud. Aga: üle maja lendasid madalalt lennukid ja aia asemel oli pigem terrass. Nii et peaaegu, aga mitte päris see.

On ikka suur vahe, kas maja on ehitatud-renoveeritud omanike enda jaoks või on niisama midagi kokku klopsitud.

Olen käinud vaatamas ka ühte täiesti uut maja, ühte täiesti uut korterit ja ühte müügiks renoveeritud maja. Kõigi nende ühiseks nimetajaks on: põrandal kõige odavam laminaat, köögis kõige odavam köögimööbel, seinad valgeks värvitud. No kui ma ikka ise kavatsen majas elama hakata, siis ma tahaks midagi paremat...

Otsingud jätkuvad.

Viieteistkümnes ja kuueteistkümnes maja

2008-03-06T15:57:00.000+01:00

Viieteistkümnes maja
Tervureni taga, Moorselis, 4 magamistuba, 4 fassaadi, 380 000.
Esimene maja, kus kõik 4 tuba olid normaalse suurusega, kuhu ikka voodi sisse mahtus. Muidu oli ka maja selline armas, nelinurkse põhiplaaniga. Aed oli normaalse suurusega, mitte liiga suur ega mitte liiga väike. Garaaž oli loomulikult ka. Omanikud tegid selles remondi 1-2 aastat tagasi, kõik tundus ilus, aga tegelikult ma ei ole päris kindel, kas nad ikka elektrijuhtmed ja torud vahetasid ära. Minu jaoks oli see maja top 3-s, aga tema ainus puudus on see, et see on liiga kaugel. Võtsin aega: kl 17.15 tõusin oma kontorilaua tagant püsti, läksin parklasse, võtsin auto, kl 17.45 olin maja ees. Polegi tegelikult nii kaugel. Kõndisin natuke ka ümbruskonnas ringi, täitsa küla ikka. Ei kohvikut ei saiapoodi, ainult põllud ümberringi. Nii ja naa, ühesõnaga.

Kuueteistkümnes maja,
Tervureni taga, Vossemis, 3 magamistuba, 4 fassaadi, 445 000. Garaaž kah.
Maja asus sellises uute elamute piirkonnas, kah ikkagi üsna kaugel (Tervureni külast 5-6 km). Kuna ka selle maja olid omanikud endale ehitanud, siis olid nad seal päris palju luksuslikke materjale kasutanud, elutoas oli kahelt poolt vaadatav klaaskamin, terrassile-aeda sai läbi terve seina ulatuvate klaasuste, mis täiesti lahti käisid. Köök oli lahe punane jne. Aga need 3 magamistuba olid ikka tõeliselt väiksed. Nii et see maja jääb kõrvale.

Mõlema maja puhul, mida vaatamas käisin, oli müügi põhjuseks lahutus. Nii et ühest küljest olid omanikud need kunagi endale korralikult (!) ehitanud. Teisest küljest oli kahju vaadata neid omanikke, kes lisaks muule jamale veel oma kodu kah maha peavad müüma.
Hakkasin isegi mõtlema, kas seda ühisvara ikka on vaja soetada :P
Teisalt jälle võiks siis kohe kõrvad pea alla panna ja mitte midagi elus teha...

Neljateistkümnes maja

2008-03-02T15:01:00.000+01:00

Tervuren, Parklaan 6 (kohe Aafrika muuseumi kõrval), 3 magamistuba + 1 büroo, 4 fassaadi, 495 000.
Meie mõlemi jaoks oli see Sterrebeeki maja järel teine, või isegi sama pulga peal. Un petit bijou, nagu nad prantsuse keeles ütlevad.
Asukoht on muidugi mõnus ja üldiselt tundus, et ümbruskonnas elavad vaid rikkad inimesed. Elutuba-söögituba oli väga ilus, põrandal valge õlitatud parkett, seinad kreemid, töötav kamin, suured aknad igas küljes, keset tuba jooksis hästi välja töödud puittala, mis kogu õhkkonnale veelgi juurde andis. Köök oli korralik, ei midagi ahhetamapanevat, aga korralik. Lisaks oli alumisel korrusel veel väike kontorituba ja 2 tualetti. Aed oli pigem väike, aga hästi hooldatud ja aia nurgas oli korralik kividest ehitatud grillinurk. Garaaži mahtus 1 auto, uks oli elektriline. Ülemisel korrusel oli 1 suur vanemate magamistuba, 2 väikest magamistuba ja vannituba (vanni ja duššiga, aga ilma vetsuta). Ülemisel korrusel oli igal pool põrandal vaipkate.
Üldiselt oli kogu maja väga hea maitsega kujundatud ja heas korras. Tõsi küll, teine korrus oli natuke väike. Niimoodi kirja panduna ei tundugi, et selles midagi nii erilist oleks olnud, aga midagi seal oli, et tundus, et selles majas võiks elada küll.
Ostuks küll veel ei lähe, vaatame veel natuke ringi. Hind on muidugi suhteliselt soolane, eriti arvestades seda, et Sterrebeeki majas oli 5 magamistuba ja ta oli sama heas või veelgi paremas korras kui see siin. Ja Sterrebeeki maja eest küsiti 450 000. Tõsi küll, Sterrebeeki omal oli vaid 2 fassaadi siinse 4 vastu, aga aed oli suurem.

Kolmeteistkümnes maja

2008-03-02T14:47:00.000+01:00

Vossem (Tervureni taga), 4 fassaadi, 3 magamistuba, 395 000.
SEllest võiks juba pikemalt rääkida. Üldiselt, väga palju vastakaid arvamusi tekitav maja. Palju mõnusaid ja mõned natuke mõnusamad asjad. Ukse juurest peale hakates: alumisel korrusel oli kogu korrusel põrandal kivi, mis mulle üldiselt ei meeldi, aga mingis mõttes see sobis sinna hästi. Alumisel korrusel oli suur söögituba-elutuba, büroo (mida saaks kasutada ka magamistoana), vannituba, köök. Trepp oli korralik (kuigi kahjuks vaibaga, aga omanike sõnul saab selle ära võtta). TEisel korrusel oli suur vanemate magamistuba, kuhu saaks isegi katusealla lisaks garderoobi teha. Teine vannituba. Teine magamistuba, mis oli suhteliselt väike (kuigi mitte ka kõige väiksem). Keldris oli palju ruumi ja kuna maapind laskus, siis oli kelder akendega ja üsna valge. Suur ruum, kus praegu oli pesumasin, aga kuhu saaks vabalt teha mingi laste mängutoa või isegi sauna! Lisaks garaaž, kuhu mahub 2 autot ja jääb veel ruumi ülegi. Kütteruum (küte masuudiga). Aed oli mõnus, ümber terve maja ja mõistliku suurusega. Kahjuks olid kohe aia taga suured kuusepuud, mis võivad ikka natuke päikest varjata.
Maja asus kohe Leuuwensteenwegi kõrval, nii et autode müra ikka kostis. Kui juba linnast nii kaugele kolida, siis tahaks ikka tõesti rahu ja vaikust.
Omanikud ütlesid, et neil on plaan minna Prantsusmaale külalistemaja pidama. Millal, seda nad ei teadnud veel isegi. Aga karta on, et enne 1 aastat nad ilmselt siiski kolida ei taha.
Niisiis, asukohta ja tubade vähesuse pärast jääb see praegu kõrvale. Kuigi potentsiaali selles on ja maja oli seest hea maitsega tehtud. Lisaks, pärast kõiki kullahinnas õudusi, mida me näinud oleme, tundus selle puhul hind lausa atraktiivne olevat.

Üheteistkümnes ja kaheteistkümnes maja

2008-03-02T14:36:00.000+01:00

Kraainem, 3 fassaadi, 3 tuba, 350 000
Perekond oli selle ostnud enda jaoks ja seda oma äranägemist järgi korda tegema hakanud. Nüüd aga otsustasid vanaemale lähemale kolida. See tähendab, et majas on väga hästi tehtud asju, aga protsess on natuke poolik.
Alumisel korrusel on korralik köök, elutuba, söögituba, köögis on põrandal must kivi, ülejäänud osas tammeparkett. Maja on ida-lääne suunal, nii et isegi tänasel pilvisel päeval oli seal valgust. Alarmijuhtmed on veetud, lakke on integreeritud ekraan kodukino jaoks. Vihmaveekonteiner on paigaldatud, torud veetud, aga ühendamata. Majas on ainult 1 vets, mis asub allkorrusel. Ülemisel korrusel on vannituba ja 3 magamistuba. Laste toad olid üsna väiksed. Kui alumine korrus oli väga tipp-topp, siis magamistubades tuleks ikka veel natuke kohendada. Põhimõtteliselt pidi olemas olema ka luba ja projekt pööningu väljaehitamiseks.
Kuigi see on kõige odavam maja, mis me siiani vaatamas oleme käinud, ja potentsiaali selles on, siis meil ilmselt ei ole ikka vaprust nii palju töid veel ette võtta. Nii et jääb praegu kõrvale.

Kaheteistkümnes maja oli meie esimene 4 fassaadiga maja, Duisburgis (linnast väljas), 3-4 magamistuba, 330 000. Maja on ehitatud 50ndatel ja põhimõtteliselt tuleks seal kõik ümber teha (elekter, vesi, radikad, aknad, põrandad jne). Nii et pole meie jaoks.

Kümnes maja

2008-02-29T20:01:00.000+01:00

WSL, kohe Woluwelaani taga, 2 fassaadi, 4 tuba, 460 000.
Käisin seda maja üksi vaatamas. On nii häid kui halbu külgi. Maja on ehitatud 1990 ja esimene omanik elab sees, nii et kõik süsteemid (elekter, gaas, vesi, radikad) pärinevad sealt 18 aasta tagusest ajast, aga üldiselt pigem korralikud.
Hea oli see, et majas oli siiski 3 korraliku suurusega tuba ja üks nö garderoob. Kuigi väga suures polnud neist tubadest ükski ja neljas katusealune tuba oli siiski ka üsna madala laega. Garaaž oli olemas ja parkett oli põrandal ja aknad olid korralikud. Köögis ja elutoas oli aasta tagasi remont tehtud, mujal mitte. 1 vannituba (dušš ja vann), üks külaliste tualett. Aed oli kõige suurem, mis ma siiani näinud olen (7 meetrit lai ja mingi 40 pikk), aga kahjuks oli aia taga kohe autoderohke Woluwelaan. Majas oli päris palju ruumi ja natuke läbi mõeldes annaks sellest nii mõndagi head teha.
Aga arvestades tööde hulka, mis seal ette tuleks võtta, on minu meelest see ikka liiga kallis. Võibolla 360 000 juures võiks hakata mõtlema. Sest asukoht on suht hea ikka, institutsioonidele piisavalt lähedal.

Vahelduse mõttes veel selline tähelepanek, et üks majaomanik, kelle maja vastu ma huvi tundsin, andis miskipärast oma meilis ka teada, et ta praegu rohkem ostjatega ei kohtu, kuna tema majale on tehtud ostupakkumine hinnaga 380 000 (kusjuures kuulutuses küsis omanik hinnaks 470 000). Nii et tundub, et kauplemisruumi neis müügipakkumistes on...

üheksas maja

2008-02-24T15:50:00.001+01:00

Zaventem, 2 fassaadi, 4 tuba, 370 000.
See maja oli minu jaoks 2. koht, aga Ericule väga ei meeldinud. Plussid: garaaž, korralik remont (maja sai valmis 2005, seinad värviti üle eelmine aasta). Värvid olid moodsad, trepp korralik, millel sai ikka kõndida kah. Hind on normaalne (kõigi teiste kõrval).
Miinused: alumisel korrusel oli põrandal must marmor, mulle meeldiks ikka puit rohkem. Toad olid suhteliselt väiksed (praegu ka natuke halvasti möbleeritud, mis muutis need veelgi väiksemaks). Lisaks, kui juba linnast välja kolida, siis võiks ikka rohkem ruumi ümberringi olla, aga see maja oli küll väga teiste ehitiste vahele surutud. Aed oli vast max 50 m2 ja kõigil ümberkaudsete majade elanikel oli suurepärane ülevaade aias toimuvast.

kaheksas maja

2008-02-24T15:42:00.000+01:00

WSP, 2 fassaadi, 3 normaalse suurusega magamistuba ja üks garderoob, 490 000. Garaaži pole, aga tänaval mahtus parkima.
Esimest korda nägin ma belgias kiviplaatide alla pandud põrandakütet köögis. Aga kiviplaadid olid neil läbi kogu alumise korruse, aga nn elutoa poolele ei olnud nad põrandakütet pannud. Köök oli uhke. Aed korraliku suurusega. Teisel korrusel olid 2 magamistuba, garderoob ja vannituba, kõik OK. Katuse alla oli tehtud nn vanemate magamistuba, mis oli valge, kõrge laega, avar, en suite vannitoaga, aga no kuulge, vanemate magamistoal polnud ust!
Mulle see maja väga sügavat muljet ei avaldanud, kuigi kvartal on väga korralik, lausa šikk. Ericule meeldis (2. koht pärast sterrebeeki maja), aga muidugi hind oli liiga kõrge.
Esialgu jääb see ikka kõrvale.

Kuues ja seitsmes maja

2008-02-24T15:32:00.001+01:00

WSP, 2 fassaadi, 5 tuba, 475 000.
Maja asus küll institutsioonidele suhteliselt lähedal, aga maja taga ei olnud mingit aega, selle asemel oli suure ehituskaupluse parkla. Majal endal garaaźi polnud. Remont oli OK, tubade suurus enam vähem, aga üldiselt pole sellest majast mõtet rääkidagi, sest juba maja müüv kinnisvaramaakler ütles, et hind, mida omanik selle eest küsib, on liiga kõrge, aga omanik keelduvat hinda alandamast.

Watermael Boitfort, 2 fassaadi, 3 tuba, 370 000.
Majal pole jälle garaaži, asub samas külahõnguga kvartalis, kus neljas majagi asus. Kõige odavam maja, mida me siiani vaatamas oleme käinud. Ei olnudki nii halb, arvestades et hind on viiendiku võrra odavam kui enamusel ülejäänutel. Aga köök oli väike, aia asemel oli mingi plaaditud nurgatagune, mis oli väiksem, kui meie praegune terrass. 2. korrusel oli 2 tuba ja vannituba, katuse alla oli tehtud kolmas magamistuba, vann ja kraanikauss kah.
Aga see pole see, mida me otsime.

Pariis

2008-02-24T15:24:00.000+01:00

Seekord oli Pariisis eriti mõnus. Terve laupäev oli ainult minu päralt, kuhugi ei pidanud kiirustama ega minema. Ilm oli ilus (kirsid juba õitsesid!), nii ma siis jalutasin mööda Pariisi ilusamaid kvartaleid. Kolasin Bon Marchés ja la Grand Epicerie de Paris-s ja vaatasin, kuidas eriti shikid ja eriti rikkad 6. ja 7. arrondissement'i elanikud sisseoste tegid. Rue de Bac'il jalutasin ja imetlesin prouade fantaasiaküllaseid ilusa ilma mantleid. Lõpuks jõudsin Musée d'Orsay juurde ja otsustasin ka sinna sisse astuda. Sellest on küll juba terve igavik, kui ma ühelgi näitusel pole käinud. D'Orsay-s vaatasin ühte 20. sajandi alguse fotograafi töid (osad neist olid juba värvifotod) ja prantsuse-belgia arhitekti juugendstiilis töid. Musée d'Orsay meeldib mulle, kuigi ma eriline impressionistide fänn ei ole. Aga mulle meedib see vana vaksal, mis nii mõnusalt on muuseumiks kohandatud.

Õhtul enne küllaminekut käisin veel kodulähedases lillepoes, kus müüjad alati eriti hulle nalju viskavad. Mõnus!

Pariisi tasub minna.

viies maja

2008-02-09T18:57:00.000+01:00

Viies maja asus Auderghem'is (kah linnapiirides), 450 000.
Selge, et selle maja juures maksis eelkõige asukoht. Väga armas linnaosa, ainult ilusad eramajad, peaaegu nagu Uccle'is, aga natuke väiksemad ja mitte nii chateau-likud. Ümbruskonna koolid on kõik eriti head koolid, mõnesaja meetri kaugusel algas juba Bois de la Cambre.
Maja ise oli 3 fassaadiga, mis polegi nii halb. Aed oli parajalt väike, aga siiski piisavalt suur, et muru peal kõndida saaks. Harukordse juhusena oli aed ka tõepoolest 100 % lõuna poole. Aknad olid vahetatud, küttesüsteem kah suhteliselt uus. Garaaž oli samuti korraliku suurusega.
Aga maja ise tundus liiga väike. Kirjade järgi 3 magamistuba, vannituba + lisaks üks vets. Alumisel korrusel olev elutuba-söögituba oli vaid 30 m2, mis kohalikke standardeid arvestades on väga väike. Köök oli samuti väike, kuigi suht hästi sisustatud. Üks magamistuba oli normaalse suurusega, aga eriti midagi peale voodi sinna ei mahtunud. Kõrvaltoast oli seega garderoob tehtud, garderoogi kohta oli see OK. Lapse tuba oli nii 10 m2, mis on ikka tegelt väike. Ja katuse alla oli veel üks väike tuba tehtud, mida saab kas väikse külalistetoana või büroona kasutada. Kõige hullem selle maja juures oli aga keerdtrepp, mis oli üsna kitsuke. Katusealusesse minnes tuli lausa pugeda, et sarikate vahelt läbi mahtuda.

Kokkuvõttes liiga väike. Minu meelest on see maja ühele inimesele sobiva suurusega. Üksinda elades oleks see parajalt suur, et oleks ruumi, aga et ei tunneks end liiga üksikuna. Ja häda pärast saaks ka külalisi majutada.

Esimene maja tundub nende nähtud 5 taustal järjest ja järjest paremana.

Aega on selle asjaga.

neljas maja

2008-02-09T18:50:00.000+01:00

Neljas maja asus Watermael-Boitsfort'is, 470 000. See on küll Brüsseli linna piires, aga õhkkond oli seal selline küla oma.
Maja ise ei olnud eriti huvitav. Esiteks oli maja 2 tänava vahel, nii et mingist suurest vaikusest ei saa juttugi olla. Positiivse pooole pealt: garaaž, 3 magamistuba (neist master bedroom koos garderoobi ja oma vannitoaga), üks büroo. Aga üldiselt ei tule see maja üldse kõne allagi, sest: ?Peremees kasvatas linde (garaažis oli lausa kasvandus), lisaks elas majas kass ja võibolla muidki loomi, nii et kogu majas oli ebameeldiv lõhn. Kui enamuses majas oli remont tehtud (allkorrusel põrandal parkett, üleval laminaat), siis trepid olid korda tegemata. Sellest vähesest, mis tehtud oli, oli näha, et midagi head sellest ei tule (panid astmetele ka uue laminaadi...). Kogu majas olid mingeid mõttetuid juhtmeid laest rippumas. Tüübil tundus ka kiire olevat, sest juba maist on neil uus üürimaja välja vaadatud, enne kui nende enda uus maja valmis saab. Arvestades seda, et müügiprotsess võtab siin aega julgelt 3-4 kuud, siis peaks ta oma hinda küll alla laskma.

Ühesõnaga, rohkem sellest majast juttu ei tule.

kolmas maja

2008-02-09T12:42:00.000+01:00

Kolmandast majast pole üldse mõtet kirjutadagi, sest see polnud üldse see, mida me otsime. Aga statistika mõttes: Kraainem, 470 000. Maja ise oli suur, garaažiga, 5 magamistoaga, 2 vannituba + 1 vets, terrass, aed. Aga meist ei ole remonditegijat ja karjuvalt lillelised tapeedid ei ole tõesti minu maitse. Lisaks veel vaipkate põrandatel kogu majas.
Samas linnaosa on šikk, kuigi kaugemal, kui see teise maja WSP.

Teine maja

2008-02-06T21:27:00.000+01:00

Täna oli meil kavas teine maja. WSP, Rue de Bemel, 479 000. Välja kolitaks juulis.
Plussid: hea asukoht, meie praegusest kodust 15minutilise jalutuskäigu kaugusel. Kvartal on ka ilus eramajade rajoon. Garaaź on nii suur, et sinna mahub auto ja jalgrattad kah ja garaaźiuks on ka piisavalt lai, et korralik auto sisse mahuks.
Aga sees oli ruumi natuke vähevõitu. Ok, kirjade järgi oli 4 magamistuba, aga nendest 1 oli nn master bedroom, kus oli normaalselt ruumi. Nn beebituba oli vast 6 m2 (sinna saaks hoopis korraliku garderoobi), teine lastetuba oli noh, korralik, nii 12 m2. Katuse alla oli veel üks magamistuba eraldi vannitoaga ehitatud, voodit oleks sinna keerukas paigutada, kuigi ehk mängiks välja. Aga igapäevaselt seda tuba küll kasutada ei saaks, sest trepp, mis üles viis, oli päris jube. Vannitube niisiis kokku 2, lisaks 1 vets. Elutoas-söögitoas oli põrandal ilus parkett, köögi poolel plaadid ja ülemistel korrustel laminaat. Tänavapoolsed aknad olid vanad (mitte pakett), seega kostab tänavamüra küllalt palju. Aed oli väike, aga see ehk polegi puuduseks.

Ühesõnaga, võrreldes hinda ja kvaliteeti oli see eilne maja mitme pea jagu tänasest üle. Samas, ega see tänane nüüd nii halb ka ei olnud, aga natuke odava ja kitsukese mulje jättis. Samas asukoht on 5+.

maja

2008-02-05T21:17:00.000+01:00

Autoprojekt sai eelmisel aastal kuidagi äkki lõpuks mööda.

Nüüd on mul uus projekt: maja. Mõtlesin, et võiks ka ehk lõpuks korralikuks inimeseks hakata ja varandust koguma hakata. Niisiis maja. Projekti arvatav kestus on umbes aasta, siis vaatame, mis edasi saab.

Aga täna käisime esimest maja vaatama. Kirjutan siia üles, et mul hiljem meelest ei läheks ja erinevad majad segi ei läheks.
Sterrebeekis, Bosdellestraat. 450 000. Maja on suur: seal elab praegu ema, isa ja 4 tütart. Nii et kokku 5 magamistuba, pluss suur köök-elutuba-söögituba. Vannitubasid oli 2, wc-sid 4, lisaks veel 2 toas pesemisvõimalus. Peremees on maja iseendale ehitanud ja suure osa mööblist sinna sisse ise teinud. NIi et asjad on läbimõeldud ja panipaiku seal oli.
Miinused: pole garaaži (samas tänava peal parkimiseks oli ruumi küll ja jalgrataste hoiukoht oli ka); linnast väljas (tavaliselt linnasõit 15 minutit, tipptunnil tund) ja ühistransport seega kahtlane; korralikud puitpõrandad tuleks lihvida ja uuesti õlitada; seintel olev seineks (!) kah oma maitse järgi üle värvida.
Kui mina kujutasin ennast sellesse majja elama küll, siis Eric ütles, et tal ei tekkinud seda _tunnet_.

Igatahes oli see esimene maja, mida vaatamas käisime, ja mingeid kaugeleulatuvaid järeldusi me sellest veel ei tee.

2007-11-07T23:23:00.000+01:00

Mul on uuel tööl selline arvuti, mis on nii vana, et seal on isegi floppiketta draiv veel alles 8-O. Seda pole vaja mainidagi, et lauasahtlis ka pakk floppikettaid leidus...
Muidu on tore.

2007-11-02T20:20:00.000+01:00

Käisin täna üle pika aja juuksuris. Kuna mul on parasjagu selline tuju, et on vaja pikemaid juukseid, siis oli tegelikult vaja ainult paar pikemat ja paksemat kohta maha lõigata ja muidu mitte eriti vaeva näha. Kuna bulgaarlasest juuksur mulle enam eriti ei meeldi ja viimane kord Tony ja Guy's käies ka lõpptulemus eriti ei meeldinud, siis otsustasin proovida midagi uut. Räägiti, et siin samas minu kodu lähedal on üks asiaat, kes korralikult lõikab. Ja maksab ainult 30 eurot mu tavalise 55-65 euro asemel. Noh, seadsin sammud töölisklassikvartali poole. Juba see, et seal salongis ei saanud kaardiga maksta, oleks pidanud mind ettevaatlikuks tegema...

Istusin tooli, juuksed pesti korralikult puhtaks ja asiaat rääkis minuga ja puha. Seletasin siis ära, et mida teha vaja ja tunnistan, et lõikas ta täitsa korralikult, nagu koolis õpetatud. Siis algas föönitamine. Uskuge või mitte, aga mulle föönitati pähe kõige ehtsam 70-aastase tädi kiiver, nagu neil kõigil siin Euroopas on. Ma tundsin ennast tõelise 80ndate aastate telestaarina. Juba poole föönitamise peale kippus mul hullult naer peale, sest nii naljakad pole mu juuksed veel eluski olnud. Murdsin sõrmi ja närisin huuli, aga ikka tulid väiksed naerupiuksatused välja. Juuksur läks sellest veel rohkem hoogu ja küsis, kas ma ikka oskan kodus ka samasugust soengut teha. Salongipidajanna (50-60-ndates) ka kiitis takka, et nii hästi sobib. Maksin raha ära ja uksest välja saades purskasin naerma. Naersin terve kodutee omaette ja lootsin, et ükski tuttav vastu ei tule. Kojujõudes tegin shedöövrist pilti ka enne dushi alla minekut. Kusjuures ükskord, kui juuksed puhtaks said, on nad täiesti hästi lõigatud ja hoiavad jälle normaalselt.

Ma vist nüüd enam Belgia juuksuritega katsetama ei hakka. Olen karvamari kuni nende harvade hetkedeni, kui Eestisse saan.

Autosaaga, 3. osa

2007-09-24T22:29:00.000+02:00

Lõpuks läks kiireks. See tähendab, et täiesti ootamatult jõudis kätte hetk, kus enam uneleda ja mõtiskleda ja kaaluda ja proovida polnud aega ja tuli minna kohe poodi ja seal saadaolev ära osta.

Raha on nüüd ära makstud ja paberid protokolliosakonda viidud. Kättesaamisega läheb veel paar nädalat aega. Pole me teda tee peal katsetamas käinud ega midagi. Eks ma siis pärast ütlen, kuidas on.

BMW 320d. Kui mina arvasin kogu aeg, et see on selle va teisepoole idée fixe, et just BMW osta, siis eile sain teada, et temal endal olla margist täiesti ükskõik, aga et ta oli tahtnud just mulle headmeelt valmistada...

2007-09-24T22:24:00.000+02:00

Pärast seda, kui ma olin dokumendikapi-lego kokku pannud ja pidanud riiuli-lego kokkupanemise pooleli jätma, sest mul polnud haamrit (jah, tõesti, mul on akutrell ja mul polnud haamrit), asusin ma telekast rugbyt vaatama. Eestis vist keegi ei teagi, et käib selline suurejooneline sündmus nagu rugby MM, aga nii see on. Lõpuks ma sain aru, miks rugbymeeste poolalasti piltidega kalendreid müüakse Pariisi homokvartalis nagu sooje saiu. Sest need mehed on puhas kuld oma liibuvates särkides. Musklid on seal kus peab, nii et üldmulje on selline, noh, klassikaline. Jalgpalluritest päkapikkudel pole rugbymeestele ikka midagi vastu panna.
Ainult kõrvad on rugbymängijatel paiste hõõrutud.

Amsterdam

2007-07-23T21:04:00.000+02:00

Kui ma veel keskkoolis käisin, siis korraldati meil koolis üks ülimega reis Inglismaale. Loomulikult käidi sel ajal reisimas bussiga, mis tähendas 3 päeva bussis loksumist siinasõites ja teine 3 päeva tagasisõites. Õnneks tehti vahepeal strateegilistes kohtades poolepäevaseid peatusi. Esimest ja siiani viimast korda nägin sellal ära Berliini (meeles on ainult DocMartensi pood), Brugge'i (meeles on ainult öö ja mingi kanal, millest kõigest tuli eriti udune foto) ja Amsterdami. Amsterdamis tegid meile kaasasolnud õpetajad varahommikul kl 6 ekskursiooni punaste laternate kvartalis, meeles on paksud naised aknail.
Brugge'is olen ma vahepeal veel käinud, päevasel ajal, ja muljed on hoopis teistsugused kui siis 10 aastat tagasi. Eelmisel nädalavahetusel jõudsin lõpuks ka Amsterdami. Mida ma küll nii kaua venitasin, vaid 2 tundi autosõitu...
Igatahes, Amsterdam on lummav. Ta on ikka hoopis teistsugune kui kõik ülejäänud linnad, kus ma kunagi käinud olen. Ühesõnaga ütleksin ma, et seal valitseb puhas hedonism. Kui Haag on asjalik pealinn ja Roterdam on sadamalinn, siis Amsterdamis pole muud teha, kui lõbutseda. Kas punaste laternate all või kohvishopis või kanalil või jalgrattal kihutades. Jalutad punaste laternate vahel, näitsikud keeravad ennast aknal ühte ja teist pidi, järgmises vitriinis on a la l00map0rno, ja järgmiseks tõmbavad tüübid ennastunustavalt kanepid. Aga kõik see toimub kuidagi eriti tšillilt ja keegi sulle närvidele ei käi. Kuidagi turvaline oli olla. Brüsselis või Pariisis ei tõstaks ma jalgagi sellistesse kvartalitesse.
Kõik need 2 päeva me vist ei teinudki muud, kui lihtsalt jalutasime ühe kanali juurest teise juurde. Vahepeal istusime kohvikus ja vaatasime mustaks värvitud maju. Hämmastav on see, et Amsterdamis on kõigi nende 17. sajandi majade vahele ja kõrvale ka päris paras kogus moodsat arhitektuuri mahtunud. Kui igas teises linnas oleks need majad koheselt kolearhitektuuriks ristitud, siis Amsterdamis olid nad suutnud selle kõik 1 tervikuks siduda. Tulemus oli nauditav, enamgi veel. Põhjasaartel oli aga ridamisi eriti moodsaid kooslusi ja see oli hullult lahe. Tagantjärele mõeldes tundub, et Amsterdam on kirjeldamatu, seda on võimalik ainult tunda.

2007-07-06T22:48:00.000+02:00

Shoppamisel on teraapiline mõju, tuju läks kohe mitu kraadi paremaks... Mitte et mul midagi vaja oleks olnud. Tegelikult ei tahtnud ma üldse poodi minna, sest kes siis allahindluste ajal poes käib: kole kaup ja palju trügivaid inimesi. Aga kingitust on homseks vaja. Ja kui Diori 5-ne lauvärvide karp on 40 % alla hinnatud, sisu on täitsa puutumatu ja päris, siis miks mitte. Juba mitu aega mõtlesin "klassika" peale ja nüüd siis saingi.
Pärast käisin kohalikus Gucci ja Diori poes ka ringi vaatamas, sest seal ju massid õnneks ei käi, aga midagi ei jäänud nagu silma. Õnneks. Brüsseli valik on ikka Pariisi kõrval nutune ka, eriti neis kangemates markides. Ferragamo või Rossi kingade peale võiks mõelda ja üks meeste kampsik oli ka armas (siidist ja kaamelivillast, seljas kindlasti eriti mõnus, kuid "dry cleaning only". Palun näidake mulle meest, kes kampsuni keemilisse iga nädal viiks). Aga "välgunoolt" ehk coup de foudre'it polnud. Raha on kõik alles!

Autosaaga remark

2007-07-04T23:09:00.000+02:00

Fiat Puntoga sõitsime Itaalias. Sellest maksab küll hoiduda kui katkust. Jõudu tal polnud ja üle 140 eriti sõita ei andnud. Ka siseviimistlus ei paistnud kuigi kvaliteetne, kindalaegas nt enam kinni ei käinud. 8000 kilomeetrit oli ära sõidetud enne meid.

Söögist ja joogist

2007-07-04T22:52:00.000+02:00

Maikuu Mongoolia-ikaldus sai õnneks lõpuks läbi. Aga paljuks seda rõõmu mul polnud, esmaspäeval algas uus. "ainult" 10-päevane. Õnneks on mul siiani iga õhtu mingi kokteil olnud. Kuigi tänasel portugallaste üritusel oli küll süüa häbiväärselt vähe. Ainult mingid rasvas küpsetatud plönnid, mis mul trennist tulnuna küll alla ei läinud. Vaatan, mida homme sakslaste juures antakse, lubatakse grillvorsti. Kogu minu diplomaadikarjääri juures on kõige paremad vastuvõtud ikka soomlaste omad olnud. Järgmine nädal on ka üks ees, ootan juba.

Tegelikult käisin ma itaalia pulmas eelmine nädalavahetus. Kõigepealt käisime Como järve ääres tsillimas ja seal oli täpselt nii mõnus nagu räägitakse. Võibolla veelgi mõnusam, sest seal oli üllatavalt vähe turiste. Aga väiksed külad olid (igas väikses külas oli Gucci pood...), järveäärne promenaad oli, hea pasta oli ja jäätis muidugi ka. Isegi Shveitsis sain oma jalaga ära käidud, mis see Lugano sealt Como äärest siis ära ei olnud. Edasi sõitsime pulmakülasse. Väike küla, turiste seal üldse polnud, ainult itaallased ise. Päris Itaalia, kus vanamehed istuvad hommikul kohvikuterrassil ja lõuna ajaks sureb kogu küla välja, kui kõik söövad ja siestat peavad ja õhtul hakkab elu jälle keema. Hästi puhas ja klanitud oli ka veel kõik, mis oli üllatuseks. Laupäevahommikuselt turult sain 3 kilo parmesani (12 eurot / 180 krooni kilo! tasuta saadud), nii et tulge mulle külla. Hotell, mida pruutpaar meile soovitas, oli muidugi eriti lahe, hotel de charme selle kõige õigemas tähenduses. Väike pereasutus, mida omanikud pidasid kahtlemata suure armastuse ja hoolega. Kohati jäi mulje, et raha pärast nad seda küll ei tee. Kõigele lisaks, hotelli restoran oli veel eriline kulinaarne elamus: eriti hõrgud, ravioolid metssea täidisega, balsamäädikas küpsetatud porgandid, päris maasikamoosiga jäätis... Kõige parem restoranielamus üldse kogu reisilt.

Et me ikka ära ei unustaks, et me Itaalias käisime, siis pühapäevaõhtune Bergamo lennujaam oli täielik bordell (ütle prantsuse aktsendiga). Kui Sheremetjevo lennujaamas on vaid 1 telekas, kust lennujaamainfot saab, siis Bergamos oli 2 telekat, aga mingit infot sinna peale küll ei mahtunud. Oma check-in-i laua leidsime üles, kui kõik lauad läbi käisime. Ja lend läks hoopis teisest väravast kui see, mis pardakaardile kirjutati, aga ega seda kuskil näidatud ei olnud. Hea et ma ikka kõik väravad läbi käisin :) Ühesõnaga, ikka see hullumeelne Itaalia on ka olemas. Mingil veidral põhjusel see kõik toimib.

Muidu veel, et ma olen jurist-lingvistide reservnimekirjas. Kes teab, see teab :)

2007-06-03T19:23:00.000+02:00

Ma käisin täna rattaga sõitmas. Siin samas Tervureni taga metsas. 3 tundi kimasin mööda metsateid, ise ei tea, kus ära käisin. Aga ära eksida seal eriti ei saa, lõpuks jõuad ikka Tervurenisse välja.
Päeva highlight oli see, et ma nägin metsas kitse! Belgias (!) metsas, mis on peaaegu nagu park ja kus on paksult inimesi, koeri, jalgrattaid jmt. Täiesti päris kits, selline nooruke veel, väike. Nii 20 meetri pealt märkasime üksteist. Kits mõtles natuke ja siis lasi jalga.
Belgia reiting tõusis praegu B+ peale, Tobrelutsu skaalas.

2007-06-03T19:17:00.000+02:00

Ma sain oma elu teise kiiruseületamise trahvi. Nimelt olla ma kuu alguses Aachenis kiirust ületanud, 50 alas 59-ga sõitnud. Trahv tuli korralikult kirjaga Esindusse. Mu esimene radaritrahv! Nii uhke tunne oli. Kõik minu pilt on trahvikviitungil ja puha. Ma kohe vaatasin, et ei ole mitte auto numbrimärgist pilt, vaid just minust. Seega ei saa vaidlustada ka. Autonumber muidugi oli ka kuskil tekstis ikka ära nimetatud, nii et nad ikka teavad, et see tõesti-tõesti mina olin.
Maksin trahvi ära ka. 10 eurot. Õnneks sai kuhugi Belgia pangaarvele ka maksta, muidu oleks pangateenustasud kallimaks läinud kui trahv ise :)

Autosaaga, 2. osa

2007-04-24T23:46:00.000+02:00

Täna proovisime Mercedest, klass B. Jajah, pôhimôtteliselt sarnane A-klassiga, aga natuke pikem ja natuke vast madalam ka, seega mitte niiväga mulli moodi. Rattad olid ka tal päris suured, nagu Mazdal. Väljavaade oli hea, suured aknad ja kuna autos istudes oled suhteliselt kôrgel, siis kôrvalistmel vôis täiesti vaadet nautida. Ruumi oli ka nagu esiistmetel rohkem kui BMW 1. seerial.
Aga heal vaatel oli oma hind: sôidus oli kohe tunda, et pole enam turvaliselt vastu maad. Ütleme otse, 160 peale et tahtnud kiirendada, sest kuidagi hirmus hakkas. Kiirendus on üldse omaette teema. Kuigi sel B200-l oli kirjade järgi hobujôude sama palju kui eilsel 1. seerial, siis tegelikkuses erinesid nad jôu poolest nagu siga ja kägu. Ei ole normaalne, kui selleks, et 130 pealt edasi kiirendada, pidin sôna otseses môttes gaasipedaalil sôtkuma, pôhi tuli kohe kätte.
Vedrustus oli sel B-klassil parem kui 1. seerial, aga raputas ikka oma jagu.

Vidinad:
nii eilsel kui tänasel oli suunatulede kangil 2 tundlikkust: kui ôrnalt vajutada, siis teeb vaid 3 vilgutust ja jätab järele. Eriti mônus möödasôitudel. Samas MB suunatulekang oli minu näppude jaoks liiga kaugel. Jama oli veel see, et klaasipuhastamiseks polegi B-klassil eraldi kangi, vaid tuleb tulede kangi otsa ôiges suunas keerata. Tundus liiga keeruline ja harjumatu.
Juhipoolsest küljepeeglist ei näinud väga hästi.

Autosaaga, 1. osa

2007-04-23T20:05:00.000+02:00

Nüüd on siis käes see hetk, kui on vaja suureks saada ja endale auto osta. Kuigi ma olen juba 10 aastat autoga sõitnud, on siiani kõik autod kuidagi ise mu juurde tee leidnud (jah, olen pursui :). Panen siis kirja kõik need võlud ja valud.

Eeldused:
- pigem on vaja väikest autot, nn "teist autot". Kuigi viimaseid arenguid jälgides on mul tunne, et me liigume pigem sinna väiksema keskklassi auto poole.
- võrdlusmaterjalidest on meeles Mazda 6 ja Renault Twingo, mis erinevad üksteisest nagu öö ja päev.
- kõige odavamat pole vaja, aga no päris Porschet ka ostma ei hakka.

Esimene valik:
Selliseks abstraktseks unistuseks on saada endale BMW. Mõeldud-tehtud, 1. seeria näeb ju väga seksikas välja, miks mitte. Täna siis käisime nn proovisõitu tegemas. Kiirendus on sellel 118d-l nagu noorel jumalal: kolmanda käiguga võiks minna ükskõik kuhu. Ja kuuenda käiguga 150 pealt 170-ni kiirendada ei ole ka mingi vaev. Tuul kiirtee peal ei kõigutanud ja muidu oli ka selline kindel maadligi tunne. Vot see maadligi tunne... eriti midagi ikka välja ei näe. Samas parkimine polnud probleemiks.
Vedrustus. Räägitakse, et uuel, liftingu läbi teinud versioonil on vedrustus pehmem, aga sellel eelmisel versioonil oli küll selline, et ... nagu puuteljega vankril. Muidugi, ma tean, et sport(likumatel) autodel ongi jäik vedrustus ja see käibki asja juurde. Aga ikkagi.

Homme on teine katse.

Artikkel 15

2007-04-22T23:17:00.000+02:00

Eelmise nädala parim koht oli see:
Eesistuja lubas meile 2-päevase koosoleku teise päeva lõpuks uue versiooni ühest artiklist anda. Teine päev hakkas juba läbi saama, oligi juba läbi, aga mida ei olnud, oli uus versioon artiklist 15. Lõpuks tunnistas eesistuja üles, et dokument viibib, kuna nad andsid sekretariaadile uue versiooni artiklist käsitsi kirjutatuna ja seda käekirja pidi väga keeruline des'ifreerida olema. Mismõttes - käsitsi kirjutatuna! See on nali! Me pidime Eesti ja Hollandiga, kes meil üle laua istus, peaaegu naerukrambid saama.

Mongooliast tagasi

2007-04-18T09:38:00.000+02:00

Ja juba kolmas päev tööl.

Mongoolia oli:
- 3. maailma riik. Kahtlemata kõige vaesem riik, kus ma siiani käinud olen, vaatamata Mongoolia väga rohketele maavaradele (kuld, kivisüsi, nafta, molübdeen jne). Suvaline uudis viimasest inglisekeelsest ajalehest: korruptsiooni vähendamiseks viidi sisse uus kord: liiklustrahve ei saa enam sulas inspektorile maksta, vaid inspektor kirjutab arve ja trahv tuleb maksta pangas. Probleemiks on aga, et erinevad institutsioonid ei ole veel nii kaugele jõudnud, et oma vahel koostööd teha, seega puudub täitemenetluse süsteem. Riigil puudub siiani võimalus täitemenetluse kaudu trahve sisse nõuda, samuti ei ole neil ühist süsteemi maksuametiga jmt asutustega. Seega targad on need, kes ei maksa trahve. Enamus ei maksa.

- Ulan Baator on kõige koledam linn, kus ma kunagi käinud olen. Eesti ei ole ilmselt kunagi nii kole olnud, ka mitte sügaval nõukogude ajal. Prügi ja tolm, tõsised Stalini-aegsed hooned, ei midagi ilusat.

- Ulan Baator on ka kõige saastatum linn, kus ma kunagi viibinud olen. Heitgaaside hais oli väljakannatamatu, eriti õhtuti. Päris palju nägin tänaval ka näomaske kandvaid inimesi. Pärast mõnda päeva tekkis endalgi tahtmine ühte sellist arstimaski omada. Inimesed, kes UB-s pikemat aega viibivad, jäävad lihtsalt haigeks. Kuulu järgi olla sel talvel uued kopsuhaigused tekkinud ja olla sündinud tavalisest rohkem hälvetega lapsi. Kui me oma giidilt küsisime, kas riik midagi ette võtab, siis tuli vastuseks: „Oo jaa. Üks Jaapani NGO teeb puude istutamise projekti ja mingi teine NGO teeb samuti mingit projekti saastatuse vähendamiseks”. St et valitsus ise ei tee mitte midagi, kühveldab ainult maavarade raha enda taskusse. Saaste on pärit autode heitgaasidest (kõige paremaks bensiiniks on 92, enamus sõidab 73-ga. Bensiini 95 ei ole seal keegi näinudki, rääkimata 98-st) ja UB-s asuvatest jurtadest, kes kõik kivisöega oma jurtasid kütavad. Kuna nende korstnad on hästi lühikesed ja loomulikult mingeid filtreid ega maksimaalse põlemise süsteeme seal pole, siis kogu tahm jääb linna kohale rippuma.

- Loodus on hullult ilus. Stepid, mäed, väiksed jõed. Nii palju vaba pinda ja ei ühtegi inimest, küla ega teed. Isegi metsa mitte, mis silmapiiri piiraks. Ainult mõned hobused ja lambad. Nii mõnus, eriti pärast Belgiat, kus ei ole võimalik ennast kuskil üksi tunda.

- 20 aasta tagusest perioodist on ikka rajoonikeskuste vahelised asfaltteed alles jäänud. Ainult et need asfaltteed on sellises seisus, et üle 60 km/h neil sõita ei saa. Teeviitasid ega –märgistust ei olnud, ise tead, kuhu sõidad. Kui rajoonikeskuse vaheliselt teelt maha keerad, siis edasi on vaid mullateed. Või ei olegi enam teed, ise pead teadma, missuguseid rattajälgi mööda sõidad, et sinna välja jõuda, kuhu tahad. Lage stepp.

- Rändrahvas, kes elavad jurtas. Vähemalt 25 % elanikkonnast. Tegelikult on nende jurtad hoopis „ger”-id. Ümmargune hoone, mille saab 3 tunniga üles panna ja siis jälle maha võtta, et järgmisse kohta liikuda, kus karjal rohkem süüa oleks. Puitsõrestik seinadeks, talad, mis laeks kokku käivad, kõige selle peal vilt (mitte loomanahad) ja siis veel present, et vihma eest kaitsta. Keset jurtat on väike raudahi, selle kõrval madal laud. Seinte ääres on voodid, nii 4-5, lisaks veel 2 kummutit ja ongi kõik mida inimesel eluks vaja läheb. Vett saab lähedal asuvast jõest ja vetsus käiakse seal, kus häda parasjagu tuleb. P.S: metsa ega puid seal ei ole, seega keset kõige lagedamat välja tuleb oma asjad ära ajada. Muidu aga pidid ränd-karjased väga rikkad olema. Enamusel neist on auto (džiip) ja nende kari (no 100 pead keskmiselt, hobuseid, lambaid, kitsi, mõned lehmad, vahel ja jakid või kahe küüruga kaamelid) on päris suur varandus. Muuseas, koduloomade kindlustus on Mongoolias täiesti tavaline kindlustustoode.

- Rändrahvas käis muidu täitsa tavaliselt riides, ainult vanematel naistel oli traditsiooniline del, selline kinnine kleit-mantel. Kõige olulisem oli aga omada häid saapaid. Naistel olid sellised popimad, meie mõistes tavalised saapad, aga alati väga kvaliteetsed: korraliku tallaga ja väga heast nahast. Meestel olid kas kirsasaapad või tuliuued paksust nahast saapad või siis traditsioonilised saapad terava püstise ninaga ja paremal juhul aplikatsioonide või tikanditega.

- Kuigi tänu kommunismile on enamus elanikkonnast täna kirjaoskajad, siis tundub, et tänapäeval enam kohustuslikus korras koolis käima ei pea. Rändrahvas võib oma lapsi ka mitte kooli saata, kui nad väga ei taha. Ei saanudki täpselt aru, kas see on lausa seaduses kirjas, et koolikohustust pole, või lihtsalt keegi seda ei kontrolli, kuna nende riiklik süsteem on omadega täiesti metsas.

- Budism. Minu jaoks esimene budismimaa. Kuigi 30ndatel lõhuti enamus kloostreid ja templeid maha ja mungad tapeti ära, siis nüüd on hakatud jälle templeid üles ehitama ja mõned on ikka vanast ajast ka alles jäänud. Mongolite lemmikvärviks on taevasinine, seda värvi „salle” võib leida igast pühamast paigast (nt ovoo-d, kivihunnikud mägedes). Lisaks sellele on kohalikud väga ebausklikud ja kõik inimesed käivad ennustaja juures, keda võib leida igal tänavanurgal.

2007-03-11T21:29:00.000+01:00

Ma käisin täna siin Belgias kohas, kus oli päris loodus! Täitsa õiged sood, väiksed soojärved, mereäärsed männid, väiksed kased, puhmad, sammal. Kõike! Ja seal lõhnas, päris looduse lõhna, natuke võis aimata ka kaugemal olevat merd. Kirsid õitsesid.
"Koht" ise oli Antwerpeni taga, keerulise nimega. Kui Belgiasse tulete, viin teid sinna.

2007-03-07T23:43:00.000+01:00

Vot selline ma nägingi välja, kui 28 sain. Vastab tôele: mida vanem eit, seda roosam kleit....

Vahepeal olen käinud valimas ja suusatamas. Nüüd käin jälle tööl (igav) ja trennis (mingid nômedad 2 kilo, mis tuju rikuvad...). Môtlen, et peaksin minema ka shoppama, aga tahaks ainult niiöelda ideaaltingimustes shopata: et oleks palju raha, mida kulutada, et saaks seda Pariisis teha ja et poes poleks palju inimesi (see eeldaks nädala sees poes käimist)... suured soovid mul. Belglastega laupäevati ma küll kaubanduskeskustesse vôitlema minna ei viitsi, seega tuleb shoppamine vist edasi lükata.

Kuidas ma Frankfurdis käisin

2007-02-20T07:47:00.000+01:00

RM tahtis, et ma nende eest Frankfurti läheks. Kuna ma polnud Frankfurdis varem käinud, siis eriti vastu ei vaielnud ja nii ma esmaspäeva hommikul kl 7 Midi jaamast rongi peale istusingi. Igati popikas rong oli, iga istme küljes on pistik, nii et sai läptopi laadima panna .Natuke tegin tööd, natuke lugesin ajakirja, natuke raamatut ja jõudsingi Frankfurti. Viimane 100 kilomeetrit sõitis rong järjest mingitest tunnelitest läbi ja see tegi kõrvadele nii haiget nagu mul lennukis veel pole kunagi olnud. See oli natuke vastik.

Peavaksalisse jõudes seadsin aga sammud kesklinna poole. Noh, kesklinn või vanalinn on seal veel väiksem kui Tallinnas või Bratislavas. Põhimõtteliselt on kesklinn vist punane kirik, raekoda ja siis veel 10 vana maja. Ülejäänud on kõik pärast-sõja-aegne. Aga äge oli ikka. Ühtegi inimest eriti ei liikunud, jõin kohvikus kohvi ja sõin saiakest. Wifit linnas polnud.

Euroopa Keskpanga üritus oli nii ja naa, aga toimus maja kõige kõrgemal korrusel, nii et sai linna sildu vahtida ja hästi süüa. Toit oli neil seal hea, keset talve jumalast maitsvad salatid ja puuviljad.
Vetsud on ECB majas marmorist ja käterättideks päris käterätid. Kusjuures keset naiste vetsu oli üks hullult suur rauast uks, käepide ära võetud… ma kohe mõtlesin, et palju neid kullakange võiks seal ukse taga olla.

Koosolek lõppes nii täpselt ära, et jõudis rahulikult rongi peale jalutada.
Tegelt tegi rong ühe kiirrongi kohta päris palju peatusi: Brüssel, Liege, Aix-en-Chapelle, Aachen, Köln, Frankfurdi lennujaama ja Frankfurt. Tagasiteel enne Kölni jõudmist teatas rongijuht, et seoses karnevaliga Kölnis ei ole teada, millal meid raudteejaama lubatakse. Muidugi, karnevalinädal ju, kõik inimeses edela-Saksamaal karnevalitavad. St panevad hullud riided selga ja pidutsevad tänaval. Kusjuures täiesti tõsimeelselt. Kui me kl pool 8 õhtul Kölni jõudsime, siis vajus rong täis igat masti kloune…. Minu ees istus tüdruk, kellel oli selline sulgedega Brasiilia stiilis pea-ehe, poisil oli neoonroosa parukas. Väga ülevas tujus olid nad ka, et mitte mainida uimastavaid alkoholiaure :) Nojah, soomlased ju. Tegelt läks edasine rongisõit väga lõbusalt, sest tüübid ajasid nii naljakat juttu, et ma ainult itsitasin nende selja taga. Peamiselt toimus arutelu selle üle, et tüdruk on hullult loll (kõik soomekeelsed roppused) ja kahjuks ühiskonnale, sest ta ütleb iga asja kohta "ei voi tietäää...". Vahepeal lauslid sepapoisse soome keeles :)

Igati äge. Nagu oma slovaki kolleegiga ütlesime, see Frankfurdi päev oli nagu veel üks nädalavahetuse päev, mitte midagi tõsist. See-eest homme ootab mind esinduses ees hullumaja, sest kolmapäevase Coreper’i päevakorda on üleöö tekkinud punkte, millest kellelgi aimugi ei olnud…
Sakslased oma eesistumise ajal saksa täpsusest ei tea küll midagi…

Restoranist ja Õ-st.

2007-02-16T07:58:00.000+01:00

Kui ma viimati Tallinnas käisin, oli juba planeeritult programmis, et tuleb käia väga heas restoranis. Just Tallinnas, et näha, kui hea siis on. No oli ikka maitsev küll, hapukapsad lausa sulasid suus. Vertiigot küll ei tekkinud, sest vaade vast polnudki nii uhke (võibolla lounge'i poole peal on parem). Raha läks nii palju, et kahju ei olnud.
Tulin tagasi Brüsselisse ja läksin tsikkidega õhtul sööma. Noh, tavalisse restorani, mitte kõige halvemasse, aga ka mitte Comme chez soi'sse (k0halik kõige-kõige). Praad, magustoit, vein ja vesi, samad asjad mis Eestiski. Raha läks rohkem kui Eestis, samas Brüsseli kohta mitte midagi erilist - 40. Aga söök... No muidugi, heaga harjub ruttu ja võibolla mul oli Imre tehtud söök veel liiga hästi meeles. Igatahes ei olnud siin midagi võrrelda. Kala oli tuim ja kartulipuder kah selline, nagu mu kodurestoranistki saab (võibolla halvem kah). Nojah, tegelt see polnudki ju selline restoran, kust erilist maitseelamust saada, aga ikkagi.
Loo moraal on, et Eestis olles tuleb rohkem heades restoranides käia, et "odava" raha eest eriti-eriti hästi süüa saada.

Tänud sellele, et bloggeri programm mind siin upgrade'is, saab mu blogis lõpuks õ-tähte korralikult kirjutada ja korralikult näha. Äge.

Kiire tüdruk

2007-02-16T07:54:00.000+01:00

Eile uudist lugedes, et 10 % tulumaksudeklaratsioonidest tehti esimese 24 tunni jooksul juba ära, ma küll mõtlesin, et inimestel pole midagi muud teha. Peab muudkui käima seal MA kodulehel ja proovima, et aga ainult esimesena deklareerida ja et ikka hästi ruttu raha saada.... Nojah, siis maksin oma arveid eile õhtul ja kui ma juba seal internetipangas olin, siis mõtlesin, et vaataks, kas töötab ka see deklareerimine, või on massid lehekülje ummistanud. Klikkisin ühte nuppu ja teist nuppu ja oligi juba deklaratsioon esitatud. Ma olen nüüd nende järgmise 10 % seas. Raha eriti pole midagi saada, 300 krooni, palun väga.
Üks asi jälle kaelast ära.

Torm

2007-01-18T15:41:00.000+01:00

Kuigi l?unaajal väljas käies nii väga hirmus see torm ei tundunudki, siis olen ma natuke ikka mures. Vähemalt kohalik valitsus ei ole minu teada veel eriolukorda välja kuulutanud, aga ma peaksin täna ?htul linnast välja s?itma. M?tlen veel, kas minna Twingoga v?i Mazdaga. Twingot on küll lihtne parkida, aga ta on ju kerge kui munakoor ja iga tugevam tuuleiil lükkab ta kohe teeserva. Mazda püsiks ehk paremini teel, aga v?tab tänaval ka rohkem ruumi...

Tähtis teadaanne *

2007-01-18T00:53:00.000+01:00

Pärast aastat aega pingutamist ja vaevanägemist on mul l?puks kodus internet. Täna esimest päeva (v?i ööd). Ma pole veel julenud siit ruuterist kaugemale kui meeter minna, rääkimata ülemisele korrusele minemisest, aga küll ta töötab. V?i kui ei tööta, siis hakkab töötama.

Internetistumisega seoses olen ma asunud ka skype'i kasutajate ridadesse, kasutajanimeks on minu nimi, punkt keskel.

Täitsa eestlase tunne tuleb niimoodi.

* Sellise pealkirjaga meilid VM meililistides tähendavad tavaliselt aktiivsete kaaskolleegide valimispropagandat :P

test

2007-01-11T18:44:00.000+01:00

This Is My Life, Rated
Life:	7.6
Mind:	6.9
Body:	8.6
Spirit:	6
Friends/Family:	3.2
Love:	8.5
Finance:	7.4
Take the Rate My Life Quiz

ving

2007-01-11T12:27:00.000+01:00

Rahandusministeeriumi red tape sakib täiega. Vihane olen.

2006-11-28T18:23:00.000+01:00

Tegelikult on see test.

Ma käisin sellises kodus sünnipäeval. See siin on tegelt magamistuba.

Ja see teine on salong. Eriti disain.

Märks?nad

2006-11-28T18:22:00.000+01:00

Mulle jätkuvalt hullult meeldib Luxembourg. Nii linn kui maa.
Ecofin'i päevad (täna nt) on igavad.
Ma ootan j?ule, hullult. Mul on juba täielik unelm valmis unistatud sellest, kuidas Taevaskojas on paks lumi maas ja saab suusatamas käia ja metsas ja koertega mängida ja verivorsti süüa.
Siis ma unistan veel sellest, kuidas ma saan Tallinnas kvaliteetseid eesti riideid osta ja eesti disaini osta ja Kumusse (kujutage ette, Kumul polegi veel oma veebilehte. Kas keegi teab, kui kaua nad lahti on?).
Kolmandik järjekordsest Mongoolia sessioonist saab täna juba läbi (9 päeva veel). Äge :)
Ma kirjutasin täna vist k?ige pikema prantsusekeelse jutu oma elus - 1 arvutilehekülg. Keegi peab pärast vead ka üle vaatama.
Ma sain Sirlilt meili. Uskumatu.

Ükskord eelmisel nädalal kirjutasin koosoleku ajal nii:

2006-11-28T18:13:00.000+01:00

Muidu meil on igati tore atašeede grupp, visatakse nalja, prantslased räägivad inglise keeles, väljaspool tööd on ?hkkond s?bralik ning käiakse koos l?unal.
Pärast aastat ja 3 kuud oli täna see päev, kui üks atašee koosolekul karjuma hakkas. Mitte mina :) P?hjust nagu polnudki. Ilmselt oli tal halb päev. Aga immits on tal küll nüüd nullis.

2006-11-09T07:22:00.000+01:00

Kuna mul ei ole ju elu, siis on mul asenduselu spordisaalis. Iga jumala ?htu (jah, ma kaalun 54 kilo ja ise olen rahul). Spordisaal on huvitav koht, sest a) lindi peal k?ndides v?i rattaga s?ites saab vaadata oma isiklikku telekat. b) seal käivad homod, kelle seltsielu on ringist väljaspool olles eriti lahe jälgida.
Ükspäev kuulasin pealt, kuidas üks kutt kurtis teisele, et ta oli teinud mingi uue mudeli (mingi pintsaku v?i asja) ja teises poes oli järgmine päev olnud täpselt samasugune, aga halvemast materjalist ja poole odavam. Nüüd ta kurtis, et loomulikult ju k?ik jobud lähevad ostavad seda halvast materjalist pintsakut. (ma oleks peaaegu vahele tahtnud öelda, et ma küll kunagi endale mingeid "plastmassist" riideid ei osta (st kus juba alates 30 % akrüüli, nailonit ja muid ägedaid kiude on). Viimane kampsun, mille ostsin on nt 25 % kashmiiri ja 75 % siidi).
Teinekord näeb ka v?rgutamiskatseid ja muid huvitavaid. Aegajalt käib üks sinise maikaga tüüp, kelle trennipartner iga paari nädala tagant vahetub. Eriti kuumaks läheb asi siis, kui venitamise koht on, kudistavad ja jututavad seal oma mati peal... Ma ei tea... mul on imelik.
Miskipärast poiss-tüdruk kurameerimisi näha ei ole.

2006-11-04T10:27:00.000+01:00

Juba nädal aega on meie elus kestnud uus, Mongoolia-periood. Ja mul on sellest ilgelt k?rini. Üks on üleval siis, kui teine magab; helistada on peaaegu v?imatu (ja ilmselt väga kallis ka, küll ma järgmise telefoniarve pealt teada saan); meilindus töötab nagu töötab (internetiga on vist seal kuklapoolel asjad pigem halvasti); skype'imisest ei maksa rääkidagi.

Muidu, kui ma ?ige koha üles leian, siis lähen homme Luxemburgi Ardennidesse jalutama. Ilm on ilus, kuigi teisipäeva öösel kukkus temperatuur äkki 10 kraadi, nii et ma alguses arvasin, et mul on lihtsalt termomeeter katki läinud.

2006-10-24T12:11:00.000+02:00

Korraliku tüdrukuna käisin naistearstil kontrollis. Mingeid kaebusi mul pole, aga kuna ammu polnud käinud, siis m?tlesin minna. Nii ma sellele noorukesele arstitädile ka rääkisin. Arst küsis, et kas teil Eestis siis on ka see tavaks, et kord aastas tuleb ikka kontrollis käia. Ma ütlesin, et muidugi, millest üldse selline küsimus. Arst pobises, et ega neil käib siin neid naisi igast erinevatest maadest ja osad vist ei j?uagi kunagi arsti juurde, kui just sünnitamiseks ei lähe.... Mul tuli selleks ajaks juba naer peale, peaaegu oleks tahtnud öelda, et ega Eesti mingi arengumaa pole. Isegi riigihaigla naistearstikabinetid on meil paremini sisustatud kui teil siin see vinge ülikoolikliinikum Brüsselis. Päriselt ka, tool ja riistad ja k?ik muu olid vist küll sellest ajast pärit, kui see kliinik ehitati, siis umbest 70ndatest. Ühekordselt kasutatavatest arstiriistadest v?is vaid und näha. Ainult arvuti laua peal oli selline vähe moodsam.

Sellega seoses tuleb mul veel meelde, et kuna siin Belgias nad suutsid eelmine nädal järgmise aasta eelarve vastu v?tta, siis anti k?ik ülevaade, kuhu kui palju raha kulub. Sotsiaalteenuste eelarvest mingi 40 % kulub arstiabile. Ma küll ei tea, kuhu see raha siis läheb.... Igatahes eilse külastuse järel ma m?tlesin, et pikemat siin Belgias haiglas küll ei tahaks olla. Lapsi siinses haiglas saada ka vist mitte, olgu ülikooli kliinikum v?i mitte...

Lollidel veab :)

2006-10-16T14:01:00.000+02:00

Ma t?esti ei tea, millega ma selle ära teeninud olen, aga viimase nädalaga olen ma täitsa mitu kingitust saanud, mida ma üldse oodatagi ei osanud. Eelmine laupäev, kuigi tegu ei olnud üldse minu sünnipäevaga, sain ikkagi kingituseks imepehme kashmiirvillast salli, sellise ilusa roosa, mida ma nüüd juba nädal aega kandnud olen. Kujutage ette salli, mis mitte kunagi mitte üldse ei torgi… Ma pean vist oma uue mantli ka sellise ostma, et uue salliga sobiks.
Lisaks saatis keegi tshehhi ekspert, keda ma elus näinudki pole, mulle eriti vinge uue seljakoti. See polegi oluline, et mu vana seljakott k?igi suviste matkamistega juba peaaegu auklikuks on kulunud, aga see uus on ikka eriti uhke tuhande tasku, joogipudelitasku, pliiatsitasku, vihmakatte ja k?igi muude vajalike vidinatega. Ilus ka veel. Vahel lihtsalt ise ka ei usu. Nüüd on vähemalt kekkamised kekatud :)

2006-10-16T14:00:00.000+02:00

Bratislavaga on nüüd selleks korraks k?ik. Isegi korterist sai välja kolitud, l?puks ja l?plikult. Homme pidid juba uued, itaallased sisse kolima.
Nädalavahetus ise oli aga lihtsalt 200. Loomulikult s?itsin ma Bratislavas jälle jalgrattaga (kuidas on küll nii, et sügis Bratislavas on hoopis rohkem sügise nägu kui Belgias? Värvid, l?hnad, ?hk, päike, aga natuke külm jne…), loomulikult käisin ma jälle Hainburgis Vital Frühstücki söömas (sealne “kodus” tehtud värskete puuviljadega müsli on absoluutselt ületamatu, seda hakkan kindlasti taga igatsema), käisin Bratislava restoranis head ja odavat pastat söömas. Loomulikult s?itsin ma jälle rongiga Viini, kus ma tegin k?ike seda, mida Viinis tehakse: s?in Alt Wien’is guljashshi, käisin Viini kohvikus kohvitamas ja kooki söömas, ostsin Mozart Kugeleid, ning ükski ?ige Viini külastus ei möödu ilma näituseta. Seda korda siis Saksa ekspressionistid, Otto Dix nende hulgas.
Mainimata ei saa jätta ka Duran Duran’I kontserti eile ?htul, mis oli väga vinge ja kus lausa noorus tuli meelde. Rokkisime seal r?dul k?rvuti tüüpiliste slovaki j?mmidega (j?usaalis ja valgu peal musklit kasvatanud, aga rasvap?letuse osa ära unustanud tüübid, kellel tähtsuse näitamiseks veel odav s?rmejämedune lehmakettki kaela pandud), kes aga väga armsad olid ja k?iki laulus?nu peast teadsid. Duran Duranil on neid va hitte ka oma jagu, nii et kontserdi edenedes ?nnestus mul isegi ära petta, et mul nii otsekohe üski muu DD hitt meelde ei tule kui Ordinary world. Lisaks oli eriti südantsoojendav kuulda lavalt Dobry većer, Bratislava ja D’akujem.
Hea, et ma nädalavahetusel tööd ei teinud. Milleks need esmaspäevahommikused lennud muuks m?eldud on kui nädala ettevalmistamiseks ja eelmise otste kokkut?mbamiseks.

2006-10-02T12:09:00.000+02:00

Täna hommikul tööle s?ites kuulsin raadiost sellist reklaami: "George W. B_ush... Ge_orge W. Bu_sh... (jne, mitu korda, erineva häälega).... Üksk?ik kuidas seda ka öelda, sama loll on ta ikka".
Ei osanud muidu igati ontlikust ja poliitiliselt korrektsest belgia meediast enam midagi arvata.

Muidu räägitakse raadios veel sellest, et suvi on nüüd l?plikult läbi. Olge valmis vihmaks ja külmaks. No umbes selline see siin välja näeb ka. Eile sadas Antwerpenis 5 cm rahet maha, nii hirmsasti, et autod jäid kiirtee peal lihtsalt seisma. Tundus, et Brüsselis nii hirmus polnud. Igatahes pakkisin oma terrassimööbli l?puks kilesse.

Kuum teema

2006-09-16T17:21:00.000+02:00

Selle nädala Voice of Europe's (Brüsseli inglisekeelne ajaleht) kirjutati, kuidas tore Ilves valitakse järgmisel laupäeval Eesti presidendiks. Kiideti jälle Eestit ja Ilvest ka. Täitsa piinlik on, kui meil neist valimistest mingi jama välja tuleb (mis on mu meelest vägagi t?enäoline). Siis saamegi k?igi teiste Ida-Euroopa riikidega jälle ühte patta: Slovakkia paremäärmuslased + kommunistid, Poola kristlikud homovihkajad; Tshehhi, kus valitsust ei suutnud keegi mitu kuud kokku kutsuda...
Suht n?me see ju on, aga siit kaugelt vaadates tunduvad k?ik vanden?uteooriad rohkem realistlikud, kui ametlikud uudised "Ilvesel on valijameeste hääled koos". Raha on ikka veel liiga kallis.

Tänases Le Monde'iga koos ilmuvas New York Times'i väikses väljaandes aga räägitakse ka Eestist, et voh, kus on ikka äge riik, soodustab ettev?tlust ja k?ik (mingi prantslane olla Tallinnas oma äri püsti pannud ja pidavat väga rahul olema). Muidugi v?imulolevast valitsusest ei räägita, tsiteeritakse Mart Laari, kes USA-s tuntum on kui tänased tegijad (parem vast on kah...)

Lehmapilitidega shokolaad

2006-09-16T16:50:00.000+02:00

Meil käis külas üks lugematutest täditütardest. Laura on USA-s üles kasvanud ja ülikoolis käinud, aga viimane aasta aega elab Iisraelis. Mitte et selles midagi erilist oleks, üks ta ?de elab austraalias, teine inglismaal ja ülejäänud lapsed on osariikides laiali. Aga Laura iisraeli-elu on selles m?ttes äge, et kuna ta on juudi soost, siis ta sai sinna päriseks minna. Sai nö kodanikuks, passi ja k?ige muuga. (Küsisin, siin Euroopas ringi liikudes kasutab ta ikka oma USA passi, nii on lihtsam :)) Sisserännanud juutidele annab Iisraeli valitsus veel stipendiumi, et nad saaks rahulikult ülikoolis käia ja heebrea keelt ?ppida ja puha. Eriti äge süsteem. Muidu pidi Tel Aviv'is lahe elu olema, hästi palju noori ja kogu aeg toimub midagi. Tüdruk on nende kohalike ning geneetiliselt muundamata puu-ja köögiviljade peal silma järgi 10 kilo alla v?tnud (viimati nägin teda Bratislavas 2 suve tagasi) ja tundus üldse eluga väga rahul olevat. Muidugi, USA-st tulnule pidi Iisrael eriti väike tunduma ja Laura teatas, et ta ei kujuta ette, et ta terve oma elu ühes nii väikses riigis peaks elama.
Ma sain Iisraeli lehmapiltidega shokolaadi ja maapähkliv?iga maisikepikesi ja halvaad. Igati kasulik külaline :)

Budapest

2006-09-04T23:30:00.000+02:00

See lähetus Budapesti oli tegelt täitsa äge. Mis sest, et ei saanud otselennuga ja pidi läbi Milano s?itma. Selle eest anti Milano-Budapest lennul ?htusöögi asemel jäätist. Ma pole veel kunagi lennukis jäätist saanud, väga äge oli, täiesti lapsep?lve tunne tuli.
Budapest on ikka sama ilus nagu alati. Ilm oli seal soe ja päike paistis (mu Brüsseli meeleolus kaasa v?etud sall tundus 26-kraadises kuumas rohkem kui kohatu. Jah, mujal maailmas on ikka veel suvi, Brüsselis aga külmuvad ajud lihtsalt kinni…). Pea süda-öösel hotelli j?udes avastasin, et olin endale mingi nipiga täiesti normaalse raha eest hotelli sviidi kinni pannud… Eem… mul ei tulegi meelde, kas ma olen varem sviidis ööbinud…. Nii ma siis m?nulesin seal üksinda 2 telekaga ja suletekkidega. Paljuks seda m?nu muidugi ei olnud: keset ööd j?udsin, hommikul kl 9 olin juba läinud.
Ungarlased olid jumala ägeda seminari korraldanud. L?unavaheajal anti k?ik süüa ja puha, sain jälle suurt pehmet ungari saia süüa (hullult hea, slovakid ütlesid juba Bratislavas, et kui head saia tahad, osta ungarlaste oma). Esimene t?sine tööpäev näitas, et täitsa äge on tööd teha. Pärast Korsikat on hullult energiat ja igast m?tteid.

2006-08-30T11:11:00.000+02:00

Sellest unustasin eile kirjutamata, kuidas ma pühapäeval pulmas käisin. Peigmees oli 80-aastane ja pruut 70-aastane. Aga m?lemad olid väga shikid, pruut oli oma roosas kostüümis kübara ja kinnastega ilusam kui Rootsi kuninganna.
Pulmad peeti sünagoogis ja sain aimu ka juudi pulmast. Mu meelest oli sealne paaripanek ikka vähem pühalik kui ristiusukirikus. Aga kuna paaripanija rääkis vaheldumisi prantsuse ja heebrea keeles siis ma päris k?igest aru ei saanud ka. Vahepeal pulmalised kommenteerisid ja h?ikusid "?ige", "just nii" v?i "aamen". L?puks tuli miskipärast peigmehel veel üks klaas puruks lüüa ja oligi tseremoonia läbi. Lauldi kohaseid lauleja naised said heledal häälel kiljuda. Pruutpaarile tuli aga öelda "mazel tov", mis on umbes nagu "väga tubli" (minu isiklik täiesti mitteametlik t?lge), "palju ?nnega" ei tulnud aega viita.
Pikad lauad olid seal samas väikses sünagoogis üles pandud ja anti igasugu juudi h?rgutisi. Kahtlustan, et k?ik oli koshsher-toit, kuna pruut ainult _?iget_ sööki sööb. Ka alkoholi oli mitut sorti, lahjemat ja kangemat...
Igatahes pikka iga ja palju ?nne noorpaarile :) V?i siis mazel tov!

Korsika

2006-08-29T11:16:00.000+02:00

Nagu alati, on kuskilt tagasij?udes need reisimuljed kuidagi ära settinud ja ei taha üldse arvutiekraanile ilmuda.
Aga Korsika on eriline. Kui viimasel ajal v?ib kurta imestamapanevate asjade-sündmuste puudumise üle, siis Korsikalt leidsin nii m?ndagi.
Esiteks, seal on loodus. Selline päris loodus, nagu Eestiski, metsik ja inimesest puutumata. Saar on silma järgi umbes poole Belgia suurune (v?i kolmandiku Eesti suurune), aga seal elab aint 250 tuhat inimest. Needki on suures osas rannikuäärsetesse loetud linnadesse kolinud, nii et mäed on k?ik tühjad. Kahjuks lausa nii tühjad, et vahel v?ib inimtühje mahajäetud külasid kohata. Saab rahulikult oliivipuude v?i kastanite all jalutada ja rosmariini v?i mirti nuusutada.

Mägedes sai käidud, meres sai ujutud (7 korda päevas), vilus sai päevitatud nii, et olen enda kohta ikka täitsa pruun ja juuksed on täitsa blondiks pleekinud. Parim söök oli kitsejuust viigimarjamoosiga ja lemmikrestoraniks väike kalarestoran otse rannas, 20 meetrit merepiirist.

Nad ütlevad, et korsiklased on suht laisad ja eriti midagi nad ei tee. Räägitakse, et enamus väidab end "karja pidavat" (lehmi v?i kitsi v?i lambaid), aga kari on k?ik "kuskil mägedes", nii et seda kunagi ei näe. Küll aga tähendab see palju p?llumajandustoetusi Euroopa Liidust. Stastistika järgi pidi k?igist Prantsusmaa departementidest Korsikal k?ige rohkem Porche Cayenne'isid s?itma. Igatahes autopark oli märgatavalt parem kui Pariisis. Isegi parem kui Tallinnas. Muuseas, ka meie kalarestorani omanikud rääkisid, kuidas nad peavad restorani aprillist septembrini ja ülejäänud aja "ei tee midagi". Lahe :)

Mis mulle veel eriti meeldis, on et kuna korsiklased on v??ramaalaste (st k?igi mitte-korsiklaste) suhtes üsna umbusklikud (et mitte öelda "väga vaenulikud"), siis ei j?lkunud seal ühtegi neegrit ega araablast. Mis tähendas, et mina sain rahulikult ringi liikuda ja k?ik teised prantslannad kandsid ülima vabadusega igasugu läbipaistvaid kangaid, suuri dekolteesid ja miniseelikuid, topless jne. Nii palju paljast prantsuse ihu pole ma veel eluski näinud, sest suurtes linnades on see lihtsalt v?imatu (murjamite pärast, kes kohe k?iki naisi "objektideks" peavad). Muidu korsiklaste isepäisus on teada. Selle 3 nädala jooksul, mis ma seal viibisin, tulistati 2 korda Calvi linnavalitsuse pihta, lasti ?hku üks maja (loomulikult olid elanikeks prantslased, aga ?nneks neid polnud kodus) ja taheti ?hku lasta 2 helikopterit (viimane eba?nnestus ja kahjuks said surma hoopis 2 pommipanijat. Aga seegi on segane lugu, sest pommipanijate kaaslased andsid sellest lähedastele teada 2 päeva pärast ja politseile 4 päeva pärast. Kokkuv?tteks, et see on väga korsika). Muidu turistide vastu neil midagi ei ole, aga ei ole üldse m?tet hakata kaalumagi sinna elamaasumist. Kuigi viimase 30 aastaga on rahvaarv kahekordistunud.

Club Med ise oli omaette elamus. V?ib öelda, et esimene nädal möödus meil täielikus ebareaalsuses: puhkekompleks k?rgemale keskklassile, kus k?ik tehakse sulle ette-taha ära. Alguses ma ei saanud üldse aru, miks kogu teenindav personal mind sinatab ja miks nad ilmtingimata mu kohvreid tahavad tassida. Aga ongi lihtsalt nii. 3 korda päevas antakse hullult head sööki ja lahjad alkoholid on ööpäev läbi tasuta saadaval. K?ik muud tegevused on ka tasuta, purjetamine, paadiga s?itmine, aeroobika, matkad jne. Mu lemmikkohaks olid siiski lamamistoolid rannas suurte päikesevarjude all, kus ma selle esimese nädala jooksul peaaegu k?ik oma raamatud läbi lugesin. Aga selline chillimine oli väga teretulnud pärast t?mblemist Brüsselis. ?htuti toimus pidu, mille tarvis tuli paremad tualetid välja otsida.

Puhkus on ikka m?nus. Kuigi üle 3 nädala ei ole ka m?tet, siis tekib tahtmine uuesti normaalseks ja asjalikuks hakata. Igatahes patareid said laetud selleks korraks :) Järgmine aasta läheme vist ikka GR 20-le matkama (suur matkarada, mis viib 15 päevaga Korsika p?hjast l?unasse üle mägede ja on väidetavalt k?igist GR-idest k?ige raskem).

ootamine

2006-07-03T15:51:00.000+02:00

Kogu aeg peab ikka midagi ootama. Juba pool aastat ootasin ma suve. Ja l?puks-l?puks ta j?udiski kohale. Brüsselis on m?nusalt 3o kraadi ja väike tuul, Pariisis oli vastikult 35. Korteri ülemise korruse on päike talumatuks kütnud. Aga ei hädalda. M?nus on.
Nüüd ma ootan puhkust. Juba tükimat aega ja järjest kannatamatumalt. Mingit jaksu ei ole enam memosid kirjutada. Hommikul kl 6 ülest?usmisest ega nädalavahetusel memotamisest ei taha enam kuuldagi. Näpud lihtsalt keelduvad toksimast. Koosolekutel käimine on piin, mis sest et seal on konditsioneeritud ?hk ja riided ei kleepu keha külge. Ei viitsi enam. Vahepeal meenutan, missugune jaks mul oli pärast nädala-ajast saare peal rattaga s?itmist lihav?tete ajal. Jaks on aga täitsa ära kulutatud praeguseks.
Tegelt enne puhkust ootan ma veel seda, et saaks Taevaskotta. Küll ma sinna saan kah, ainult aeg on veel lahtine.

8 eurot

2006-06-12T16:48:00.000+02:00

Ma peaks igasuguste huvitavate hindadega harjunud olema. Ometigi v?ttis mul täna hommikul hinge kinni, kui 2 kohvi eest toodi nurgapealses kohvikus arve, millele kirjutatud 8 eurot ja midagi. Appi. Kusjuures teenindus oli nii kehv, et me oleks peaaegu minema k?ndinud, kahjuks j?udsid kohvid pool minutit varem lauda. Ja see ei olnud mingi trendikohvik, täiesti tavaline selline, kus hommikuti kiirelt leti ääres kohv v?etakse ja suitsu kimutakse. Nad on ikka täitsa hulluks läinud seal Pariisis.

Muidu on palav. 30 kraadi. Esinduses on hea jahe. Ja tean, et kolmapäeval koosolekule minnes pean kampsuni kaasa v?tma, et see siis koosolekusaalis selga panna.

Täiesti m?nus on üle pika aja kontoris lebotada ja pabereid ühest hunnikust teise t?sta.

Eriti kurvad huilged

2006-05-26T09:35:00.000+02:00

Ma olen j?udnud oma keele?pingutes tasemele, kus ma saan prantsusekeelsetest laulus?nadest lihtsalt aru. Niimoodi käigupealt, et ei pea pingutama. Ja tuleb t?deda, et osad, mis parasjagu hitid on, on täiesti ägedad. Nt praegune k?igi naiste lemmik Raphael mulle alguses üldse ei meeldinud, sest tüüp on täiesti naiste toode: noor poiss kitarriga, laulab selliseid ilusaid laule. Aga tegelt s?nad on ikka lahedad. “mul pole aimugi, mida ma siin teen, ma lihtsalt k?ndisin otse” ;) No muidugi, laulus?nu t?lkida on eriline tobedus, sest tulemus on alati hästi mage. Täna hommikul tuli lahe laul, kus kutt kurtis, kuidas kuldkala on ära surnud ja üldse piim sai külmkapist otsa jmt. Refrääniks on: Sind pole täna ?htul kodus minuga ?iendamas, aga kuidas ma seda igatsen… uaouu, uaouu, uaouu (eriti “kurvad” huilged :))”. Mehed on ikka lahedad :)

Muidu kultuurist veel, et Almadovari uus film “Volver” on jumala äge film. Sisu ma ei saa ette rääkida, aga soovitan. Miskipärast üllatas mind (tagantjärele m?eldes, ei tea miks), et pühapäeval oli pool kinosaali täis sulneid homopaare. Kuigi filmil pole sellega midagi ühist, ärge kartke, ühtegi meest seal ju ei näidata! Penelope Cruz on eriti ilus. J?udsin järeldusele, et Penelope’I kantud pliiats-seelikud on ikka 100 korda seksikamad kui praegu moes olevad puhv-seelikud-heinasaod. Peaksin ikka garderoobi jälle välja vahetama, ainus probleem on, et poes ei müüda ju teistsuguseid. Viimane kord, kui ma terve laupäeva Pariisis shoppamas käisin, siis langes mu saagiks täpselt üks mahl ja üks saiake, mille endale l?unaks ostsin. Mingeid riideid v?i kingi küll osta ei ole. Muuhulgas veel, et vähemalt mu prantsuse naistekates promotakse hullult selliseid uusi kaubamärke nagu Zadige&Voltaire, Bash, DiabLess jmt, aga vaatasin üle, täiesti m?ttetud riided, väljaveninud, kortsus ja pleekinud värvidega nagu H ja M-is v?i mujal odavas kohas. Osta siis selliseid.

See-eest prantslaste komöödiad mitteprantslastele küll ei soovita, mingid inside-joke’id käivad kogu aeg, üldse pole naljakas. Viimane prantsuse film, mis eriti meelde jäi (juba aasta tagasi) oli “Debattre mon coeur… s’est arreté”. Jälle soovitan, v?ibolla pealkiri on natuke valesti kirjutatud, ilgelt keeruline ikka see konnasööjate keel.
Tundub, et Da vinci koodi film kujuneb aasta naljaks, vähemalt siin Belgias on juba mitu naljareklaami sel teemal tehtud.

Ivast ja töölistest

2006-03-27T13:36:00.000+02:00

Laupäeval käisin ühel kontserdil. Pidi laulma kuulus tśehhi-slovaki lauljanna, keegi Iva, kellest ma muidugi varem kunagi kuulnud polnud, aga kes on vist umbes sama kuulus kui Eestis Siiri Sisask v?i... noh, ega selliseid meil rohkem polegi. (No tee siis vahet, on ta tśehh v?i slovakk, ta vist olla ikka l?una-tśehhist pärit, aga pooled laulud olid slovaki keelest ja slovakid pidasid teda samamoodi enda omaks). Saal oli puupüsti rahvast täis. Tädi ise oli täiesti lahe, tegi oma häälega täpselt seda, mida tahtis, vahel v?ttis ooperilauljanna k?rgusi, vahel tänitas nagu üks ?ige mustlasmutt. Viiulit mängis ka. Kui lauludel s?nad olid, siis laulis vihmas ja sellest, kuidas inimesed Pariisis on. Ja sellest ei lasknud ta ka ennest kuidagi häirida, et ta endale mingi kotilaadse kleidi selga oli ajanud, ise olid ta hästi ilus.

Enne Ivat aga oli nö soojenduseks kollektiiv otse NYC-st (tegelt nad pärast mängisid koos Ivaga ka), kes viljeles teatud uue muusika ja ei teagi mille segu. Mul tuli kohe meelde see, kuidas ma ükskord ülikooli ajal käisin NYYD-festivalil v?i mingil sellisel üritusel, igatahes toimusid Tallinnas mingid moodsa muusika üritused. Noh, oli kuidas oli, aga igatahes leidsin ma pärast seda, et mulle klassikaline muusika meeldib ikka natuke rohkem. Laupäevased tüübid NYC-st olid aga sellised täitsa ägedad, laval oli kitarr, kontrabass, tśello, klarnet, klaver ja löökpillid. Esimese pala ajal inimesed plaksutasid osade vahepeal, aga pärast said juba rohkem asjale pihta. Siis tuli 3. pala. Mingi eriti vinge lugu, mille pealkiri oli Workers Union, maakeeli siis ehk tööliste ametiühing. Lugu v?ib kirjeldada nii, et ilmselt oli helilooja kirja pannud ainult rütmi ja suuna, kuhu poole tuleb liikuda, kas üles v?i allapoole, k?rgemate v?i madalamate nootide poole. Muus osas tegid tüübid laval täpselt seda, mis ise tahtsid, klaverimängija näiteks tagus k?igi kümne s?rmega suvalt vastu klahve ja kui see ka enam ei aidanud, siis terve peopesaga. Kontrabassi ja tśellomängijad libistasid suvaliselt oma s?rmi mööda kaela. Lugu pidi kestma 17 minutit, aga 5 minuti pärast ei pidanud ma enam vastu ja p?genesin saalist.
Mis sest et rütm oli täiesti jälgitav ja mingi sisu ka asjal oli, aga sellist müra ei ole ma oma elus kuulnud. V?i noh, kui olengi, siis igatahes ei suutnud ma seda omal vabal tahtel seal saalis rohkem välja kannatada. Kusjuures ma ei olnud ainus, kes poolepealt välja pidi k?ndima :) Vot sellise m?juga pala oli. Reekviemi ajal poetatud pisarad on selle k?rval tühiasi...
Tegelt olid tüübid ikka hullult lahedad ja ma kujutan ette, kui äge neil endal v?is laval olla seda k?ike esitades. Ja ma kujutan ette, kuidas helilooja, kui ta seda pala kirjutas, ise koguaeg pihku itsitas ja m?nules. Igatahes rahvast huilgas vaimustusest, kui lugu läbi sai. V?i noh, vähemalt need, kes saali olid jäänud, ja need, kes pärast tagasi julgesid hiilida. Nagu mina.

Lollist tarbijast ja nina nokkimisest

2006-03-14T14:30:00.000+01:00

See Belgia asjaajamine on nii n?me ikka, et igasuguseid asjaajamisi üritan nii kaugele lükata, kui v?imalik. Laupäeval sain ?nneks Belgacom'ist (internet, mida ikka veel ei ole) l?puks lahti, kuigi see tähendas 3 tundi kahekesi korraga erinevate inimeste peale karjumist. Kui poleks karjunud, oleks lolliks "olulist turuj?udu omava ettev?tjaga" v?itlevaks tarbijaks edasi jäänud ja 100 eurot kuus maksnud. Siiani ?nneks pole pidanud midagi maksma. Aga näiteks see, et su lepingu peale on kirjutatud, et sa v?id lepingust taganeda 14 tööpäeva jooksul pärast toote kohale toomist, tähendab Belgacom'ile, et sa saad tegelikult taganeda ainult 14 päeva jooksul pärast lepingu s?lmimist ja loomulikult esimene randevuu tehnikuga toimub alles kuu aega pärast lepingu s?lmimist. Nii et ostad p?rsa kotis, nii et seda nägu. Kui sul midagi kobiseda on, siis kirjuta vahemehele, kes tarbija ja ettev?tjate vahelisi vaidlusi lahendab ja tema siis ütleb, kuidas on. Tere tali, eriti k?va tarbijakaitse poliitika on neil siin ikka. Järgmine kord, kui BE koosolekul s?na v?tab ja jälle oma kallitest tarbijatest jahuma hakkab, siis ütlen neile, mis nende tarbijakaitse tegelikult tähendab.

Nüüd ma ei julgegi enam oma teisele väljavalitud internetipakkujale helistada, sest mine tea, mis kamm nendega veel lahti läheb.

Muidu nädalavahetus kulus t?esti igasuguste rumaluste peale ära... Kui mul l?puks see üks nädalavahetus kätte j?uab, millal ma Belgias olen, siis on igast ajamist vajavaid asju nii palju kogunenud, et tuleb ainult mööda Brüsselit traavida. Laupäeval alustasime juba kl 8.30. Ja pühapäev kulus ka kuidagi niisama ruttu ära. Viirust?rjet installides.

Muidu ma ?pin igast huvitavaid prantsusekeelseid väljendeid, näiteks kuidas on "nina nokkima". ja mida tähendab echeance ja prestations.

Päike on välja tulnud (päriselt ka, kuigi külm on, nii 0 ja alla selle) ja mul on hirmus tahtmine nüüd shopata, rihmikuid ja ?hemaid riideid osta (sviiter-kampsun-jakk-tuhat salli kombinatsioon viskab juba nii üle), aga mu raha kulub kuidagi iseenesest igast muude asjade peale ära. Ise ka ei saa aru. Ma peaks vist endale mingi p?lvesideme ka ostma, sest parem p?lv annab endast märku, kui liiga palju huvitavaid harjutusi teha.

2006-03-09T13:18:00.000+01:00

Blogimislaine on umbes sama kaugel kui tsunaami...
Sest see Brüsseli talv viskab hullult üle. Kuigi, t?esti-t?esti, täna ei sajagi enam lund, vaid hoopis vihma ja on nii 5 kraadi sooja. Päiksest muidugi ei paista. Aga ma ei julge loota, et see kevadet v?iks tähendada.

Sünnipäeva tulemusel olen saanud 1 kaelakee, 1 käev?ru v?rra rikkamaks, muidugi mitte unustades akutrelli, ühe arvuti v?rra vaesemaks, aga viimane on ka juba asendatud.

Mul on täna kontoripäev, mis tähendab, et ma peaks kirjutama ühte ilgelt vastikut ?udsalt igava koosoleku memo (peaaegu on valmis), ja tegema tuhandeid telefonik?nesid belgacom'i ja muudesse tähtsatesse asutustesse. Viimane on eriti tüütu tegevus, sest neile peab jälle k?ike otsast peale hakkama seletama. L?puks tuleb meelde, et mu viimase kuu aruannegi on veel tegemata (mitte minu süü), nii tüütu.

Ma t?esti ei viitsinud eile minna Parlamenti deporteeritute filmi vaatama, kuigi MEP THI ise kutsus k?iki, sest mul on kodus neid deporteeritud juba oma jagu. Selle asemel väike sport. Järelkajast v?is kuulda, et snäkina pakuti EP-s shampust ja kartulikr?pse... Ma ju teadsin juba eelmisest korrast, et k?ige halvema /vähema söögiga üritused toimuvad Parlamendis, nii et ?igesti tegin.

Muidugi k?ige tähtsam uudis on see, kuidas ma vabariigi aastapäeval Viinis ballil käisin, laenatud kleidis, nagu Tuhkatriinu, aga äge oli ikkagi. Kingad jäid ka alles :)

Luksepp

2006-02-20T13:48:00.000+01:00

Ei no mis see auto esitulede vahetamine siis ära ei ole. Natuke pusid, 2 tuld, 20 minti, kusjuures tulede ostmine käib sinna juurde. Oma aega ootavad rekkajuhid v?isid küll pihku itsitada, et mis see beib siin vehib, aga ma olin nii tähtsa näoga, nagu ma teeks seda iga päev. Vahepeal käisin küll proovimas, panin auto käima ja vaatasin, et kas ikka näitab mingit valgust. Näitas küll.
Homme lähen pidureid kontrollima. Ma juba kujutan ette, mis udu nad tahavad mulle seal hakata ajama, et märja ilmaga pidurid kolisevadki, aga ma ei anna alla. Normaalne see hääl ei ole, mis sealt rattakoobastest tuleb.

2006-02-12T14:58:00.000+01:00

Eile hommikul ütles mu kosmeetik väga veenva häälega "Talv on nüüdseks läbi", sest ta ise väga uskus seda. Täna hakkas jälle lund sadama. N?me. Oleks siin siis selline talvgi nagu Eestis, et on külm ja lumi ja päike (m?nus!), aga siin on ju pime ja märg.

Petsin siinselt esi-spordiklubilt 5-päevase odava kaardi välja ja pean nüüd jälle sporti minema tegema, et oma 20-eurosest pääsmest viimnegi välja pigistada. Eile oleksin peaaegu oma arvutistki viimase välja pigistanud, kui ta ühel hetkel sellist nägu tegi, et nüüd see k?vaketas vastu taevast lendas. Öö läbi lasin tal rahulikult järele m?elda, paitasin ja ei julgenud väga näppida. Aga otsustasin tööle tulla (et äkki arvutile siin meeldib natuke rohkem) ja nupule vajutada. V?ttis hinge sisse küll. Esimese asjana sai muidugi k?igist dokumentidest varukoopia tehtud.

Muidu viimase kiiruga sai Eestist eestlaste raamatuid ostetud. Mingi Barbi Pilver artiklite kogu. See, mida ma kogu aeg olin kahtlustanud, on ikka ?ige küll. Ehk mu lauseehitus on kuidagi lihtlauseteks muutunud ja kirjanduslik-keelelised vigurdused ei tule enam kuidagi välja. Appi. Pean ikka rohkem eestikeelseid tekste lugema, seejuures internet ja ministeeriumi kantseliit ei lähe arvesse....

Ma m?tlen, et ma olen vist natuke vanaks ka jäänud, sest ma olen juba nädal aega Eestist tagasi ja 3st pakist kommidest on 1 veel täiesti terve. Vanasti sellist asja ei juhtunud, et kommid kapist seisid päevade kaupa.

2006-01-25T11:38:00.000+01:00

Eilne "eesti aeroobika" oli eriti naljakas tund, kus pidi küünarnukiga tallaaluseid sügama ja paarilise jalga raputama, tal suurest varbast kinni v?ttes.
Täna on ka eriti naljakas, sest ilmselt tänu spordiriiete väel ?ues ringilippamisele tahab mu ninna nohu tulla. Pean vist koju teed jooma minema. Mmm, lapsang souchong, v?i mis ta mul ongi, eriti hea.
Viinis Anneli Peebot ma kuulama ei j?udnudki, aga pühapäevaks on mul E. Klasi juhatatava kontserdi piletid juba olemas. Tegelt toimub siin Brüsselis hullult palju igasugu vingeid üritusi, aga k?igele ei saa ?igel ajal jaole. Vahel on ajaplaneerimisega ka raskusi. Ausalt öeldes on mu probleemiks ka vist see, et ma kesklinna peaaegu üldse ei satugi. See nurk Etterbeekist, kus me elame, meenutab ka järjest rohkem sellist ontlikku küla, hästi rahulik ja vaikne. Hea, et see kirikukell ikka akna taga lööb, saab hommikuti hiljemalt kl 8 voodist välja.

Nädalavahetus

2006-01-17T14:38:00.000+01:00

Käisin nädalavahetusel Bratislavas. Üle 3 kuu. Kuna meie vana korter ei ole veel välja üüritud, siis saime seal m?nusalt peatuda. Eriti selle pärast vist oli selline hästi kojuminemise tunne. Teisest küljest jälle, Belgia heaoluühiskonna hüvedega harjunult tundus nüüd üle tüki aja tagasi minnes, et arengumaa on ikka arengumaa. Ehk kuidagi must ja hall ja vaene ja väike tundus k?ik. Aga kliima on neil seal parem, külmem, kuivem ja m?nusam. Head restoranid ja kohvikud oluliselt odavamad ja paremad ka. Käisin l?puks kohalikus turistil?ksus ka ära - Novy most'i (70ndatel ehitatud rippsild-4-realine-autotee) sillaposti otsas asuv vaateplatvorm-restoran-ööklubi. Lisaks sellele, et sild ise vibreerib, kui autod üle s?idavad (rippsild ju), siis restoran üleval sillaposti otsas vibreeris ka ja mitte vähe. Selle eest asub seal aga maailma lahedam vets, vaatega linnale. Kohe ongi, istud poti peal ja üks sein on suur aken maalilise vaatega Petrzhalkale (kohalik Lasnamägi). Muidu on k?ik hästi vinge ja popp ja shikk.
Pühapäeval veensime oma autoga slovaki s?pru meiega Moszonmagyarovar'i sauna tulema. Oli jälle hullult m?nus. Pärast tahtsime neid enda poole veini jooma kutsuda, aga nad ütlesid, et nad ei saa, sest nad pidid kirikusse minema. Vot selline ongi Slovakkia.

Ja üks wifiga kohvik on neil ka.

Hullult lahe oli. Pühapäeva ?htul oli nii kahju, et nädalavahetus juba läbi sai.

2006-01-03T14:29:00.000+01:00

Tegelikult on asi nii, et kuna ma juba nii ühes kui teises kohas oma lühikese elu jooksul olen elanu, siis Belgia ei üllata mind enam üldse eriti. Sellepärast on ka blogis nii vähe sissekandeid ilmselt.
Näiteks see, et ma täna endale koju interneti pidin saama ja loomulikult seda ei saanud, oli täiesti ettearvatav. Pean nüüd veel kohalikule telefonioperaatorile pinda käima, et nad mulle mingi asjalikuma tehniku saadaks, kes suudaks välja m?elda, miks tänava peal kastis on telefonisignaal ja mu maja keldris osades juhtmetes pole. Kusjuures 2 korteris majas peaks telefonid toimima ja töötama.
Nii tark ma juba olen, et ilma telefoniliini v?i telekakaablita ei saa internetti kohe mitte kellegi käest (ainult üle mobiili, aga see on natuke liiga kallis päevade kaupa surfamiseks...). Ja telekakaablit mul pole, sest me majal on oma taldrik katusel. Hmh, teleka, muideks, lasime me korteriomanikul ära viia.

Muidu on siin Brüsselis hästi vaikne.

Hommikud mu kodu ülemisel korrusel on täiesti jumalikud, eriti kui päike paistab. Tulge mulle külla, mul on eriti vinge kohvimasin ja eriti head teed. Tänavaotse pagariäri on ka täiesti tasemel.

Mul on nüüd kaks korrust

2005-12-08T10:22:00.000+01:00

Korterisse sai sisse kolitud. Alguses oli ilus, aga kuidagi k?le ja jube. Pärast seda, kui rootsi s?prade juurest nuge-kahvleid, voodikatteid, laualampe jmt kokku ostetud sai, on päris elatav. Eile ?hutasin radikaid ja täna lasin radikatesse survet juurde. Avastasin, et köögi katuseakna vahelt toimib mul loomulik ventilatsioon, aga seni, kui lund sadama ei hakka, ei viitsi p?deda. Omanikega olen natuke ?iendanud, aega neil v?tab, aga m?ned asjad saavad l?puks ikka tehtud. Prügikasti ikka ei ole veel... Ja stepsleid on liiga vähe. Selle-eest voodi on suur ja külaliste söögilaud on ilus. N?udepesumasin ka töötab (mul oli juba hirm...). Loodan ka, et tänu trepist miljon korda üles-alla k?ndimisele (mul ju 2 korrust) saab ilusa tagumiku :)
Täna pean veel pesukuivatusresti ostma ja saan l?puks jälle k?iki oma riideid kanda (m?ned üksikud puhtad on veel riidekappi jäänud).

Tööl jääb järjest vaiksemaks, üksikud koosolekud on veel jäänud. ?nneks. Suusatamiseni on 8 päeva.

Tere tali

2005-11-28T11:31:00.000+01:00

Halasin, mis ma halasin, aga l?puks see juhtuski. Lumi tuli maha. Alguses oli nagu imelik ja vastik, aga tegelt oli hullult m?nus! Eriti Pariisis, kus järjekordne nädalavahetus sai veedetud. Kuna seal tähendab lumi jätkuvalt looduskatastroofi, siis istusid laupäeval k?ik inimesed kodus. Linn oli tühi, autosid ei s?itnud, poed olid ka tühjad, nii et shopping oli väga m?nus. Avastasin, et polnud endale raamatuid juba väga ammu ostnud (lugeda pole ka mahti olnud) ja hirmus isu oli, ostsin lausa 3. Muuhulgas ka kohaliku, Belgia staari Nathalie Nothomb'i esimese teose. Räägitakse, et pidi hea olema. Pärast raporteerin.

Ahjah, korteri üürileping sai ka alla kirjutatud eelmisel nädalal. Neljapäeval kolime sisse.

Järjest hullemaks läheb

2005-11-22T20:35:00.000+01:00

Ma vaatasin ilm.ee-st järele, mul on siin sama külm, kui Eestis. Mis Eestist vaadates ei olegi ju teab mis hull, aga siin olles on ikka r?vedalt külm. Nii nulli ümber, vahel rohkem, vahel vähem. M?tles sügavalt, et vist tuleks ikka kasukas Eestist siia lasta toimetada.

Arvake, kas ma käisin täna seminaril, kus ei köetud? Iseenesest avastasin ameerika saatkonna k?rvalt ühe imearmsa maja, seinamaalingute, marmorist treppide, tumedast puidust graveeritud seinapaneelide ja abstraktsete moodsate maalidega. Aga seminar toimus vist endises hobusetallis ja ühtegi kütte-elementi ma seal küll ei tuvastanud. Temperatuur oli selline, et n?rgemad lahkusid poole pealt.

Tegelikult käisin laupäeval Sablon'is kohvikus ja pühapäeval saunas. Nii śikk oli ja nii puhtaks sai. Üldse on kuidagi m?nus. Vaatame, kuidas selle korteri asjaga läheb, äkki siiski 1. detsembrist saab sisse kolida... ma ei julge eriti loota.

Pealinna uudised

2005-11-16T18:18:00.000+01:00

Kuulsin täna, et osadel on koosolekud kuni kl 8 ja 9ni. Selle k?rval mu 10-18ni koosolekud ei olekski nagu midagi. Mul oli kogu aeg tunne, et see on piinamine... Piinaks muutub asi vist siis, kui peaks kahel koosolekul korraga 10-18ni olema. Seni on mul igasugu kavalate v?tetega ?nnestunud seda vältida, aga karta on, et ükskord j?uavad need päevad ka kätta. Eriti nüüd, mil aeg rohkem detsembri poole läheb ja eesistuja tööplaan täita tuleb.

Muidu on hirmus külm, varsti vist hakkab lund sadama. Igatahes olen ma endale enam kui tänulik, et ma reedel need kindad ostsin. Ma vist räägin siin blogis ainult ilmast, mis näitab selgelt, et ega mul millestki muust targemast kirjutada polegi. Aga ma ei tea ju k?igi nende limitéde ja restreint'ide keskel, mis täpselt salajane info on ja mis mitte ja kas ma v?in rääkida sellest, kuidas prantslased on shokeeritud, kui EL paberites on üks väike lausejupp "EU peaks tulevikus soodustama rohkem erapensionite teket ja arendamist ja mitte lootma riiklikele pensionitele" ja kuidas slovaki keelest t?lge inglise keelde on halvem, kui prantsuse keelde.

Ma otsin jälle korterit. V?ibolla kunagi veab.

Koputamise film

2005-11-06T17:17:00.000+01:00

Tahtsin ainult öelda, et uus Wim Wenders'i film Don't Come Knockin' on täitsa äge film. T?ttöelda üks parimaid, mis viimasel ajal nähtud (ega ma palju pole kinos käinud). Noorus tuli meelde, sest muusika on samalt tegijalt kui Dead Man'i omagi. Sisu on muidugi oluliselt enam hoomatavam, kui Dead Man'i oma :)

Suvi v?i sügis

2005-11-03T15:29:00.000+01:00

Iga päev m?tlen, et kas see on nüüd siis viimane vananaistesuve päev. Aga ikka veel päris koledaks ei ole läinud. Mantlit pole vaja selga panna.

Eriti lahe oli viimane nädalavahetus. Et huntidega koos tuleb uluda, siis tegin nii, nagu kohalikel kombeks:

Kui eurooplased tahavad linnast ära männimetsa ja värske ?hu kätte, siis ei lähe nad mitte maale vanaema juurde, vaid eraldi selleks loodud puhkekeskusse. Kohta, kus on alles jäetud puud, väiksed järved, väiksed majad, autod on keelatud, ainult jalgrattaga v?i jala v?ib liikuda, ja ?hk on t?esti puhas. Muidugi on sellesse puhkekeskusse koondatud ka igasugu atraktsioone ja asju, nii et mu nädalavahetus oli nii tihe, et viimased ?htud olen juba kl 9 magama läinud: jalgratas, iga kell, sh väiksed tiirud eraldi krossirajal; squash, iga päev; bowling; vibulaskmine; välikohvikus päikse käes peesitamine; küngaste otsas ronimine; oravate vaatamine; erinevat värvi lehtede uurimine; päikse käes silmade kissitamine (?htuks punased p?sed ka muidugi). Ühes?naga, hullult lahe oli. Hästi eluterve ?hkkond, hästi palju lapsi, aga ka teismelisi, 20ndikke, emasid-isasid ja vanaemasid-vanaisasid. Niisugune peakski ju igapäevane inimväärne elukeskkond olema. Ainult et tänapäeval tuleb selle l?bu eest mitusada eurot välja käia...

Ma tegelt m?tlesin, et Taevaskojas oleks k?ik selle praegu veel tasuta saanud.

mis ilm

2005-10-25T13:25:00.000+02:00

V?eh, kui kole siin v?ib olla, kui ilus vananaiste suvi läbi on. Vihma kallab nii, mis hirmus, ja külm on ka. 10 kraadi. Talv j?udis äkki kohale.

Liberaal

2005-10-17T15:30:00.000+02:00

Pariisis oli ikka veel suvi, 25 kraadi sooja. Inimesed käisid t-särkide väel. Mina, kes ma oma kurguvaluhirmus k?ik paksud riided selga olin ajanud, tundusin ikka täiesti tobe oma salli ja kampsuniga. Hea, et keegi ei teadnud, et mul mantel ka kaasas oli.

Nüüd ma tean, mis üritus see 3J on - Hullud päevad! Jaa, ma sain ka oma hullud päevad kätte. Tegelikult tahtsin lihtsalt uut seelikut osta, aga näed siis, kuhu sattusin. Muuhulgas avastasin ka, et seelikuid lihtsalt enam ei müüda. No juba 2 kuud otsin, ei ole siiani saanud. Viimaks otsustasin, et noh, kui seelikut ei saa, tuleb siis püksid osta. Lühikesed püksid viikide ja käänistega. Hullult moekas tsikk olen nüüd :) Kes näeb, see näeb.

Muidu arutasime veel seda, et kas see, et linnas (Pariis vs Tallinn) taksojuhtide litsentside arv on piiratud, on majanduse jaoks hea v?i mitte. Mina oma liberaalsest (no vähemalt kunagi oli) Eestist tulnuna leian, et k?igil peaks olema ?igus turule siseneda (isegi, kui selle litsentsi eest mingit tasu peaks küsitama), aga olukord, kus linnas on 1000 v?i 10 000 litsentsi ja rohkem taksosid ei saagi lihtsalt olla, on eriti n?me ja turgu rikkuv. Prantsusmaal on aga taksojuhtide ametiühing, mis lobistab selle heaks, et taksosid liiga palju ei oleks. Sest k?ik töötud taksojuhiks hakkaksid, saaks liiga palju taksosid ja siis taksojuhid vaesekesed ei suudaks konkurentsis ellu jääda ja jääks üldse nälga. Ega konkurents kui selline ei tähenda ju, et taksokilomeetri hinda ometi odavamaks tuleks lasta.

Ehh, k?ik need prantslased, kellega ma räägin, on omast arust väga liberaalse majandusvaatega. Ainult et kasvatus on meil nii palju erinev, et ühistranspordi erastamine on nende jaoks maailma l?pp.

Prantsuse keele tundides, kus ma nüüd siin Belgias käin, on koos nn uued riigid (baltikum, horvaatia) ja vanad (saksamaa, austria, UK), lisaks veel prantslasest ?petaja. Ja kui jälle need maksu ja sotsiaalküsimused pihta hakkavad, siis meid ida-eurooplasi vaadatakse nagu hulle, kui räägime, et t?esti on v?imalik, kui tulumaks on 19 % ja kui pensioni kogutakse erafondi ja kui ei ole vaja 2 aastat inimest riigi kulul üleval pidada pelgalt selle pärast, et ta 2 aastat töötas ja siis töötuks jäi.
Lahe :)

Tavaline värk

2005-10-06T12:09:00.000+02:00

Ma käisin eile ühel eriti ägedal koosolekul, kus oli nii külm, et kurguvalu oli plaksti kohal. Kusjuures ei mäletagi, milla nii kole kurguvalu oleks olnud, et öösel magades ka kogu aeg tead, et valutab. Täna ?nneks koosolekut pole, on memode kirjutamise päev, nii et olen endale arvuti k?rvale juba kannutäie teed valmis teinud.

Muidu on mul väga korbiks asi kätte läinud. Laupäeval sain Pariisis Geaga kokku (mis oli ülimalt tore ja armas), kui Gea mu'lt küsis, et mis mu Leibcantus ka on. Hmm... t?esti, väga hea küsimus.... Oli üks hästi ilus ja sisuga laul Tartust ja korbist, aga nimi v?i s?nad küll meelde ei tulnud. Tuli siis koju minna ja laulikust järgi vaadata. Palun väga: Me m?tted on priid.
Aga päriselt ka, ma loen k?iki protokolle ja muid tähtsaid meile.

Ja eile vastuv?tul avastasin, et mu kallis akadeemiline tütar Laura, kelle silmis ma lausa rongaema staatuse olin pälvinud, on Brüsselis. Nii et k?ik läheb järjest paremaks.

Homme on meil siin streik. Selline korralik, nii et bussid ja rongid ei s?ida... Osad koosolekudki on juba selle pärast ära jäetud. Aga ma pean kuidagi ?htul veel lennujaama minema. Ei tea, kui jalgsi l?una ajal minema hakata, kas siis ?htuks j?uab kohale...?

Kunstijutu jätkuks

2005-09-26T18:32:00.000+02:00

Mul tuli nüüd meelde, et ma ei j?udnudki Viini From Goya to Picasso näitust vaatama. Aga äkki see tuleb ikka kunagi Brüsselisse ka....
Samas Bettina Rheims'i näitus, mille peale ma KunstHausWien'is silda viskasin, on nüüd Brüsselis. Ma ei mäletagi, kas sellest siin räägitud saigi, aga igatahes on tegu ühe väga laheda tädiga, kes teeb staarifotosid ja igast teemafotosid ka. Kuigi enamus kompositsioone on vähem v?i rohkem aktid, siis miskipärast tuleb tema modellidele alati silma vaadata. Seega kui kellelgi Brüsselis koosolekust aega üle peaks jääma, siis Bozar'is soovitan ära käia.

Info m?ttes, et täna avastasin, et esmaspäeviti on siin muuseumid kinni. Noh, mingi päev nad ju peavad suletud olema, aga m?nedes teistes riikides on see päev nt teisipäev. Nii et ärge segamini ajage.

Imesta silmad pärani

2005-09-26T11:14:00.000+02:00

Prantslaste Le Monde'i ajalehe nädalal?pulisa mulle täiesti meeldib. St et see on üks väheseid ajakirju, mida ma täiesti teadlikult ostan. Postimehe Arteriga ei ole sel midagi pistmist, lood on ikka oluliselt sisukamad. Niisiis, reedel sai ka jälle lennukilugemiseks seesama Le Monde 2 valitud. Selle nädala näitusearvustuseks oli üks Euroopa teemaline fotonäitus Centre Pompidous, "Euroopa k?nnib" v?i midagi sellist (L'Europe marche v?iks olla ka, et Euroopa toimib v?i töötab). Loo illustreerimiseks olid lisatud m?ned fotod sellest, kuidas Eestis k?nnitakse. Aga mitte lihtsalt Eestist, vaid P?lva tsikid k?ndisid mööda P?lva linna, raamatukogu ees ja Ühispanga nurga juures. Lahe, kui kodu hoopis teise koju ise kätte tuleb :) Ma pean seda näitust nüüd vist sinna Pompidousse vaatama minema.

Reedel Brüsseli Alliance Francaise'is oma järjekorda oodates hakkas aga üks tüüp mu'ga eesti keeles rääkima. Ise polnud eestlanegi, aga lihtsalt mitu aastat Tallinnas Prantsuse Kultruurikeskuses prantsuse keelt ?petanud. Ja eesti keele oli täiesti selgeks ?ppinud. Imekspandav.

Bratislavas annab ikka ka imestada. Nimelt, see auk, mis juba mitu kuud keset mu tänavat laiutab, meetri laiune ja meetri sügavune, pole ikka veel ära parandatud. Aga ega see mind nüüd tegelikult eriti imestama ka ei pane.

See-eest kohalik Hollandi metseen, kes Bratislava külje alla eriti laheda moodsa kunsti muuseumi (v?i pelgalt galerii?) Danubiana on teinud, oli Slovakkidele imetlemiseks täiesti k?va Hollandi kunstniku üles pannud - Karel Appel. Kui keegi enne 11.detsembrit sinna kanti peaks sattuma, siis igatahes soovitan :)

Üldse see Danubiana on üks mu lemmikkohti Bratislavas. Noh, Bratislavas on hästi öeldud, 20 km linnast väljas l?una poole, ühe neeme peal, seal, kus Doonau peaaegu k?ige laiem on. Hea rattas?idu kaugusel. Aga olemine on seal kuidagi eriti rahulik ja tśill, hästi vaikne ja kuidagi hoopis teine ?hk on seal. Natuke Taevaskoja moodi aura on seal. Eriline boonus on, et kuna Danubiana on ikka väga kiiksuga galerii, kus iga kord pelgalt neemele sissepääsu eest peab 60 SKK maksma, siis slovakkia j?mme ei kohta seal samuti mitte kunagi :)

Meulensteeni (ikka see sama hollandlasest kunstikoguja-galeriiomanik) kiituseks tuleb öelda, et Danubiana ehitamine ja sellega igati asjalike ja ajakohaste näituste maaletoomine s?na otseses m?ttes päästab Slovakkia muidu olematu kunstielu. Mu meelest väljaspool Danubianat seal küll mingeid märkimisväärseid näitusi ei toimu. Isegi Eestiga ja Tallinnaga v?rreldes ei toimu. Vahel kohalikud kunstnikud saavad kuskil rahvusgaleriis natuke pinda, aga noh... rahvakunsti tasemel... sorri.

Samas jälle, Pariisis v?i Londonis ei saa jälle kopse tahmast puhtaks köhida ja rattaga päev otsa s?ita, nii et septembripäike nina punaseks teeb :)

mitte midagi

2005-09-08T18:23:00.000+02:00

Ma peaksin siia kirjutama jälle, kuidas k?ik on hästi veider ja imelik selles järjekordses uues pealinnas, kus mul on au resideeruda. Aga mul pole midagi kirjutada, sest ma ei näe üldse seda Brüsseli eluolu, kuna ma olen k?ik see aeg tööl. Konditsioneeritud kontoris v?i koosolekul. Hommikul kl 8 mööda juba selgeks saanud teed esindusse, auto garaazhi, kontorisse, päev otsa sahmimist, vahel mööda sissekulutatud rada Schumanni, ?htul jälle tagasi. Kui k?ik meilid on läbi loetud ja tulekahjud kustutatud, siis seda sama tuntud teed pidi koju, riided vahetada, trenni, koju, kotile. Kogu moos. Kusjuures ma ei sa aru, kuidas mul nii palju asju teha on siin kontoris. Ma loodan ainult, et see on alguse asi ja kunagi ka mul äge euroametniku elu tuleb :P

Tegelt tuleb rääkida spordiklubist, mille ma valisin pelgalt tänu sellele, et ta mulle k?ige lähemal asub, on ikka teistsugune, kui seninähtud. Selline popp, kus k?ik on hästi zen ja jooga ja pilates. Mingeid aeroobika hüppamise ja bodypump trenne üldse pole, see on täielik tabu. Tuleb korralikult hingata, venitada ja ainult väikselt muskleid kokku suruda. K?ik trennid käivad paljajalu muidugi :) (hmh, mu meelest sellest viimasest tingituna, kui m?nda harjutust k?huli peab tegema, siis eriti sisse ei maksa hingata...). Aga laupäeval lubasin ma sinna mingisse tai v?itluskunsti trenni minna. Vot, saab siis näha.

5. päev. Nopped

2005-09-05T09:26:00.000+02:00

Mul on ikka l?puks korter. Ainult et see on popilt aia poole akendega (mis aknad, maast laeni uksed, seinast seina) ja tänu sellele on mul hullult ämblikke. Täna oli üks hiiglane vannis hommikul. Jube.

Eile s?ib moules'e (merekarpe?) ja friikaid, kohalik rahvustoit. Ja käisin muuseumis kah. Ja punast kirsi?lut sain kah.

Suurlinna saastest on mul kurk pidevalt kare ja punnid on näos. Kohe näha, et maakas, metsa?hu peal kasvanud :P

Autoga oskan juba enda juurde ja tööle s?ita, väga suurtes ummikutes pole istunud. Bensiinijaama olen ka üles leidnud. Muideks, bensiin maksab siin 1.47. Eurot. Nii et 16 EEK-i, mille pärast Eestist paanitsetakse, tundub kui tasuta.

Muidu on siin Brüsselis veider. V?ib aimata, et see päriskorteri otsing saab veel raskem olema, kui selle kuuajalise saamine. Kuidagi imelikud on nad siin.

Täna on esimene koosolek, aga ei midagi erilist.

37 tundi enne

2005-08-30T17:19:00.000+02:00

Tuleb välja, et ajutist elukohta mul ikka ei ole. Päris elukohta ammugi mitte.
Väga tore.
Väga frankofoonne.

Kaks päeva enne

2005-08-30T12:37:00.000+02:00

Niisiis, neljapäeva hommikul on lennuk Brüsselisse. Mul peaks olemas olema esialgne elukoht, töökoht, uksekaart, arvuti, raha, terved hambad, esimesed l?unad organiseeritud. Uue töökoha puhul sain endale eile rattaga s?ites ka ägeda sinika sääre peale :) Telefoni veel pole, teist passi veel pole, päris elukoht tuleb ka hiljem.

Natuke p?nev on ikka ka :)

440 km ja 5 tundi

2005-08-16T14:53:00.000+02:00

Ma käisin see nädalavahetus jälle Sloveenias. Sattusin Ljubljanas turule ja sain osta sama maitsega ?unu, mis mul vanaema juureski kasvavad (martsipan). Kandsin oma ?unakotti nagu aaret, seni kui tühjaks sai.

Sloveenia kiitmiseks tuleb jälle mainida, et Ljubljana kesklinnas koristavad prügi valge särgi, mustade viigipükste ja kikilipsuga klanitud noored. Kas neil valged kindad ka käes olid, seda ei pannud tähele.

Kohalik politsei on aga nii lahe, et mingis suvalises raskes kohas kiirtee peal olid nad lihtsalt kohal ja tegid kätega selliseid rahustavaid liigutusi, et sa aeglasemini s?idaks :) Ja üks politsei-motikas s?itis veel autokolonni ees kah, nö juhatas vägesid. K?ik sujus ilma igasuguste viperusteta ja väga meeldivalt.

Mingi nipp on neil sloveenlastel veel: öösiti kallas hullult vihma, aga päevaks jättis järele, päike paistis ja sai rannas käia ja ujumas ja päevitamas.

Seda jah, et m??tsin täpselt ära, Bratislava-Ljubljana on 440 km ja koos piiriületuste (2) ja bensiinipeatustega (1) v?ttis teekond aega täpselt 5 tundi. Meri jäi veel tunni v?rra kaugemale, aga ujutud sai nii et küll sai.

Ei tea, millal sinna jälle saab.

Igaks juhuks

2005-08-05T11:13:00.000+02:00

Pea on m?tteid täis, aga kirja panna pole ühtki. Ju siis on rumalad m?tted :)

Muidu Välisministeerium ütles jah. Kui nad nüüd oma paberimajanduse ka korda saaks, oleks k?ik tore. Ja kui RM-i IT-osakond Windowsi plaadi üles leiaks :) Ma ei tea, aga need uued seal on hirmus naljakad :)

Bonzo ja Boman on väga hea, kuulake ka.

Üritan k?va mutt (tough) olla ja rusikatega vehkida, mis sest et Brüsseli uimadest 1500 km kaugusel olen.

Üksi kodus

2005-08-01T14:47:00.000+02:00

Kujutage ette, kui hea on olla üksi kodus. Üle pika aja. Tahaks kohe kuidagi rohkem ja intensiivsemalt sellest m?nu tunda, eriti kui on teada, et homme ?htul saab see l?bu jälle otsa. ?nneks on väljas nii palav, et ei taha kiviseinte vahelt välja minnagi. Kuigi täna on vist k?igest 30 kraadi (eelmine nädal 37).

Eksinud

2005-07-25T09:18:00.000+02:00

Ma olen kolmapäeva pärastl?unani Tallinnas. Kui mul neid m?ndasid kokkusaamisi ja homset vanaema poole minekut ei oleks, ma oleks täitsa eksinud. Nüüd olen lihtsalt natuke eksinud. Ja k?ik telefoninumbrid tunduvad mitte töötavat, mis mul veel telefonis olid. Nii et kui keegi tahab minuga l?unale tulla (kui peaks olema selliseid, kes tööl peaks käima) v?i niisama hängida, siis ma olen igati vaba ja ettepanekutele avatud.

Muidu Taevaskojas on ikka k?ikse parem.

Uudised

2005-07-12T16:52:00.000+02:00

Nädalavahetus oli selline rahulik kodu-nädalavahetus. Aint Moszonmagyarovaris saunas sai käidu (appi, kui puhas ma nüüd olen) ja tehtud väike tiir rattaga (ühtlaseks pestud päevitusele said jälle uued särgirandid peale).

Nii et muuhulgas sai nädalavahetusel ka kohalikku ajalehte loetud. Slovakkias läheb hästi: eelmisel aastal andis altkäemaksu iga kolmas (!) slovakk. Keskmiselt anti altkäemaksu 5000 SKK (2000 EEK). Lahe riik, mis vaesusest te siin räägite.

Aga see-eest oli neil eelmine aasta üle pika aja selline, kus lapsi sündis rohkem kui vanu eest ära suri. Iive seega positiivne. Elu on ikka ilus... :)

Brüssel on tavaline, pole midagi kirjutada. Niisama olen tubli.

Sloveenia, mu arm

2005-07-06T15:58:00.000+02:00

Selle Sloveeniaga oli ka nii, nagu alati. Et emotsioone sai selle nädalavahetuse jooksul nii palju, et ei oskagi enam tagasitulles midagi kirjutada. Aga ma ikka pingutan, et teil kade meel oleks ja te ka Sloveeniasse läheks. Nädalast aitab küll, see on selline väike maa.

Niisiis, mul oli pikk nädalavahetus Sloveenias. Ma ei suutnud jätta imetlemist ja mul on hullult kade meel. Kade meel selle pärast, et kuigi idee järgi ju k?ik 10 uut EL riiki alustasid ühest punktist, siis Sloveenia on teistest ikka kaugel ees (noh, Eesti, Slovakkia, Tshehhi, Ungari ja Küprose kohta v?in seda ikka väga kindlalt väita. Varssavit näinuna v?iksin Poola kohta ka sama arvamust avaldada). Tuleb t?deda, et oma euroopalikkuses on nad kaugel ees ka paljudest vanadest Euroopa riikidest.

Sloveenias on:
- Ptuj, imearmas ja hästi hoitud barokne linn. Ptuj lossi muusikariistade muuseum oli eriti lahe :) - Piran, mereäärne Itaalia. Täiesti. Isegi liiklusmärgid olid kahes keeles.
- Teisel pool Juliuse alpe on jälle puhas Austria.
- Ljubljana on suuruse m?ttes inimlik, arhitektuurilises m?ttes nauditav (mida seal k?ike ei ole: vana ja uut ja juugendit ja barokki) ja ööellu v?ib uppuda.
- K?ige lahedamad koopad on seal Sloveenias. Ma olin ikkagi juba kolmes eelnevas grottis käinud ja stalaktiite ja stalakmiite enne ka näinud, aga Skocjan v?ttis lausa s?natuks. Seal on veel see j?gi ka alles, mis kogu selle ilu p?hjustajaks on.
- J?gesid on seal tuhandeid, m?ned on sellised väiksed vaiksed ja lauged, teised jällegi 200 meetri sügavusele kaljude vahele peitunud.
- Rafting on lahe.
- Bled on nagu vanaaegsest filmist. Ma pakun, et see on kohalik Lake Como. Selline rikas ja väärikas, kuhu vanad tulevad kasiinosse ja restorani. Aga samas ikkagi sümpaatne. Näiteks Bledi linnavalitsuse maja oli üks eriti sheff art deco villa.
- Bohinj'i järv aga on puhas ja puutumatu loodus. Kosed, jalgrattarajad, kanuutamine, mäed.
- Sloveenias on Avtovlak ehk autorong. Ehk selline rong, kuhu autoga saab peale s?ita ja mis sind siis koos autoga ühelt poolt mäge läbi tunnelite teisele poole mäge viib. Autoga s?ites läheks 2 tundi, rongiga sai 50 minutiga. Väga omapärane kogemus oli, sest neil oli ainult üks vedur selle rongi peale. Nii et kummaski sihtjaamas vedur haagiti lahti ja see s?itis siis teise rongi otsa. Vedur ise oli selline vanaaegne, tegi traktori häält. Ja tunnelid olid aastast 1906.
- Linnade ja vahest ka külade pargid ei ole lihtsalt mingid pargid, vaid alati tuntud disainerite kujundatud. Nt autodisaineri Ferrari n?bu kavandas imeväikse küla pargi.
- Ja mäed on, kus ronida.
- Ja meri, Aadria meri, kus ujuda. (Kujutage ette, et eelmise nädalavahetuseni oli sellest ikka juba 2 aastat, kui ma viimati meres ujusin. Vot mis tähendab Kesk-Euroopas elada).
- Söök on neil omapärane ja hea. Mitmekesine, sest mere ääres saab kala ja kalmaare, sisemaal jälle lihaollust ja ubasid. Hästi head.

Praktilisest poolest:
Nii häid kiirteid ja muid teid pole üheski teises riigis, kus ma käinud olen.
Nii korralikke kämpinguid ei ole üheski teises riigis, kus ma käinud olen.
Nii puhas ja klanitud on k?ik nagu ei kuskil mujal.
Nii viisakaid, s?bralikke ja samas diskreetseid inimesi ei ole üheski teises riigis, kus ma käinud olen.
Nii nutikalt ja palju Phare rahasid pole ka vist keegi teine ära kasutanud kui sloveenlased.

Ühes?naga, k?ik on täiesti mega seal. 21 000 km2. Nädalaga j?uab armuda küll. Palun minge ka.

Catch up

2005-06-24T12:02:00.000+02:00

Ma olen sellest mööda euroopat kappamisest täitsa väsind. 2 nädalat tagasi algas pihta, eile kl 11 j?udsin tagasi koju (Bratislavasse ikka).

Muidu: Pariisis Matisse'i ja Mallet-Stevens'i näitused olid ägedad, teine neist oli lausa kiiduväärt. Mulle muidu Mallet-Stevens on alati meeldinud, kuigi omal maal ta kuigi kuulus pole, sest ta stiil pole üldse prantslaslik. Interpretori vaatasin kinos ära, mulle meeldis. Ja siis vaatasin veel ühte lahedat hispaania filmi, Torremolinos 73 v?i mingi selline.

Brüsselis oli korraga hirmus palav ja koosolekutel vahepeal hirmus külm (konditsioneerid muidugi). Nii lahe oli eestlasi näha, täitsa kodu-tunne tuli peale. Isegi Eesti esinduse vastuv?tul olin ma ühel hetkel täiesti veendunud, et veini- ja v?ileivapakkujatega v?ib ka vabalt eesti keeles rääkida. Nad vaesekesed ei saanud muidugi midagi aru, kuna täitsa pesueht belgia catering-firma oli.

Nuputamine, kuhu ma septembrist elama peaksin asuma, ajab mul lausa pea halliks. Ühest küljest on liiga vähe aega, teisest küljest liiga palju. L?puks on niikuinii ikka paanika.

Hmh, ja jaanipäevast tean ma see aasta jälle sama palju kui siga s?javäest. Olgu siis teil äge v?idupüha vähemalt.

Ma lähen nüüd järve äärde, ujuma.

Vahepalaks

2005-06-09T13:26:00.000+02:00

Tegelikult ma ükspäev kirjutasin ikka küll ühe postituse siia, aga kuskile see ära kadus. Oli jälle üks prantslaste EI-kirumine, aga mis sest enam.

Kuna hirmus kiireks on läinud, siis pole mahti isegi siia kritseldada. Nädalavahetuse kokkuv?tteks, et Budapest on sama ilus, kui alati, Pieśtanys (kohalik sanatooriumikeskus) araablasi seekord ei näinudki ja ilm muutub suures skaalas. Laupäeval oli 27, täna on vist ainult 7 kraadi sooja. Ma kardan, et varsti hakkab lund sadama. Talveriided on mul ammu ära pakitud ja minema saadetud. Ja rattaga ei saa üldse s?ita.

Homme ?htul lähen jälle nädalaks Pariisi. Vahepeal teen väiksed reisid Pariisist Brüsselisse ka.

Ja mul pole midagi selga panna. Aga vast Pariisist saab sellele murele leevendust.

Muidu on k?ik hästi :) Tegelt ka.

Tähtis päev

2005-05-23T16:06:00.000+02:00

Ma m?tlen, et täna on ikka tähtis päev küll. Sest alates tänasest olen ma jälle RM-is tööl. Nii uhke tunne on :) Hmh, see muidugi ei takista mul edasi Bratislavas resideerumast. Vähemalt esialgu. Nojah, esialgu-esialgu lähen ma homme Brüsselisse. Nii et järgmise 4 päeva jooksul leiate mind sealt.

Bonjour-bonjour, Bruxelles!

Dynamique

2005-05-11T15:52:00.000+02:00

Prantsuse keeles on üks s?na v?i kategooria, mida ma k?ige vähem sallin: dynamique. Mu Larousse de Poche (nagu seletav s?naraamat, k?igil prantsuse kooli?pilastel peab see teatud klassist alates olema. Ja kuigi nime järgi v?iks öelda, et tegu on taskuformaadiga, siis minu oma on korralikus A5 formaadis ja 1000 leheküljega (nii 6 cm paksune klots). Igati soovitan osta tegelt neil, kellel vähegi prantsuse keelt vaja läheb) annab esimeseks selgituseks: täis innukust, aktiivsust, energiat, ettev?tlik.

Ühes?naga, Prantsusmaal jagatakse k?ik inimesed pärast esimest kohtumist kas dynamique v?i mitte-dynamique. Ja seda täiesti järjekindlalt ja k?ikide poolt. Ma tavaliselt väga kaugeleulatuvaid järeldusi pärast esimest kohtumist inimeste kohta ei tee, aga seal tehakse. Kohe lahterdatakse ära, et kas on must v?i valge. Ja loomulikult dynamique on ikka üks eriti hea kategooria, k?ik üritavad seda olla. Lisaks, tavaliselt mulle erilised hüperaktiivikud väga ei meeldi kah, nii et see dünaamiliseks ja mittedünaamiliseks jagamine mulle üldse peale ei lähe.

Eelmine nädal käisid mul külalised, kes muidu olid igati toredad, aga ma m?tlesin pärast ka, et vaesekesed, kui nad nüüd Prantsusmaale tagasi lähevad, siis ihaldatud dynamique-kategooriasse neid küll lahterdada ei saa. Ma ise olen ka niikuinii mitte-dünaamiline ja v?ibolla oma praeguse eluviisi juures isegi asc?te (askeetlik, arvestades et kl 10 tuleb uni, kl 6 ärkan üles, kui päike paistma hakkab, päeval sport ja muidu tervislikud eluviisid), aga kui ma reisima lähen, eriti veel kui see oleks üks esimesi reise, siis ma magamise ja niisama toas hängimise peale oma aega ei raiskaks.

Noh, inimesi on igasuguseid. Ja jumal tänatud, et k?ik meist dynamique'd ei ole.

Kivi oli mäek?rgune

2005-05-04T08:30:00.000+02:00

Vastupidiselt tänases Äripäevas ilmunud poolaka (?) artiklile arvan ma pärast eelmise nädalavahetuse välkvisiiti Pariisi, et äkki prantslaste käest tuleb ikka väike JA konstitutsiooni poolt ära. Mitte et inimesed vahepeal targemaks oleks saanud. Tädi Maali käest küsides saab ikka veel sama vastuse: "mul pole aimugi, mis see konstitutsiooniline lepe on ja mis sellest muutub v?i ei muutu". Aga mul on nüüd tunne, et (1) need tädi Maalid, kes midagi aru ei saa (noh, ei peagi saama ju tegelikult) ja sellepärast pigem EI hääletaks, neil on nagu natuke piinlik ja äkki nad ei lähe referendumile; (2) prantslastel on vist tänu teiste riikide reaktsioonidele natuke piinlik, et äkki kui nad EI hääletavad, siis teised Euroopa riigid m?tlevad, et nad on mingid jobud ja lollid.

Need kaks arvamust p?hinevad mu täiesti isiklikul k?hutundel ja mingeid objektiivseid p?hjendusi mul anda pole.

Lisaks teeb ajakirjandus kah natuke JA-kampaaniaga koostööd juba. M?ned uuringud näitavad, nagu oleks JA-pooldajaid 52 % ja EI-sid 48.
Eilset Chirac'i tele-esinemist TV5-st ma kahjuks ei vaadanud. V?i ?nneks, sest muidu oleks äkki jälle nende hüsteeritsemisest peavalu saanud. Tegelikult oli p?hjus selles, et toimus Chelsea-Liverpooli poolfinaali kohtumine, 2nd leg, nagu seda nimetatakse...

Jalgpalliga seoses tuleb mul viimasel ajal alati meelde üks kullapoe reklaam ühest naisteajakirjast: pildil kena naisterahvas koos uue s?rmusega, kivi on mäek?rgune, ja juures tekst: "Selle kinkis ta mulle k?ikide nende kordade pärast, mil ma koos temaga telekast jalgpalli pidin vaatama". Alati on p?hjust väikse _bijou_ kinkimiseks :)

Tagasi

2005-05-02T12:08:00.000+02:00

Alati, kui natuke kodust ära käin, siis m?tlen teel olles, et oh, kuidas ma küll sellest k?igest pärast blogis kirjutan. Ja kui koju j?uan, siis nagu polegi enam midagi öelda.

Ühes?naga. Eelmise nädala sissekanded puuduvad, kuna käisin suusatamas. Mhmh, päriselt ka. Ma ise ka alguses hullult kahtlesin suusatamise v?imalikkuses ja plaanisin juba ringkäike ümbruskonda, aga tuli välja, et Prantsuse Alpides pealpool 2000 meetrit on lund veel küllaga. Lisaboonusena sai kaasa suure päikse. Nii et 30faktorilist päiksekreemi sai näkku pandud tuhat korda päeva jooksul, aga nina on mul ikka nüüd tedretähne täis. Muidu olen ilus päevitunud. Isegi kahest pooltunnist T-särgi väel kohviku terrassil piisas, et käsivarred jumekaks saada. Ise olen rahul :)

Ja leidsin, et kui austerlaste k?rval ma olen ikka mäe peal suht algaja, siis prantslastest 1-nädala-suusatajate k?rval olen ma juba päris tegija.

Teepeal nägin Austria Alpe, Itaalia Alpe ja l?puks neid prantsuse omi. K?ik on erinevad kusjuures! Nüüd on veel Shveitsi omad puudu, ja Saksamaal pidi ka vist natuke olema. Aga k?ige rohkem on mul kahju, et kuigi ma P?hja-Itaalia risti läbi s?itsin (Austria otsast sisse, Mont Blanci tunnelist välja) ei näinud ma sellest maast muud, kui kiirteed ja linnasilte: Trieste, Venezia, Verona, Milano, Torino. Igatahes pean sinna tagasi minema.

Kui nädala l?pus mäe otsast alla tulime, siis tundus kohale j?udnud kuumalaine täiesti talumatu: 25 kraadi oli väljas! Loodus täiesti pakatas. K?ik lilled ja puud ja lehed näisid olevat plahvatanud viimaste päevade jooksul. Kui me Bratislavast ära s?itsime, siis oli ikka veel selline ?rn ja arglik kevad, nagu noor tüdruk. Aga tagasi tulles oli kogu pilt ülimalt rikkalik ja külluslik nagu Rubensi madonnad.

Pariisist midagi eriti silma ei jäänud. Aint üks ei-kampaania plakat tasub mainimist: "EI kapitalistlikule Euroopale!". See on muidu täitsa normaalne plakat, arvestades seda, et Prantsusmaa on ikkagi sügavalt sotsialistlik riik, ja seda, kui uhkelt k?lab s?na "kapitalistlik" uue 10 riigi jaoks. Ühes?naga, prantslaste hirm, et nende sotsialistlik elu-olu muutuma peaks, ei olegi nii utoopiline, arvestades, et loogiliselt v?ttes need Euroopa riigid järjest enam ja enam ühesuguseks peaks muutuma. Ma loodan siiski, et sellist sotsialismi nagu Prantsusmaal, meile üle ei v?eta.

Väga konkreetne näide viimasest Paris Obs (Observatoire'i Pariisi lisa). Ainuüksi Pariisis (elanikkond u. 2 milj) on praegu 11 000 immigranti, kes ootavad seaduslikul teel omale pabereid. St nad on arvele v?etud, nad on Pariisi elama pandud (nt nagu kurikuulsasse Hotel Opera'sse, kus tulekahju oli) ja v?ibolla antakse neile söögiraha kah, seda ma ei tea. Aga igaljuhul kantakse nende eest hästi hoolt, süüa kindlasti saavad. M?ned ootavad oma pabereid juba 10 aastat, neil on kümme last ja kogu selle aja elavad ka sotsiaalmajas v?i riigi poolt kinni makstavas kahetärni hotellis. Sotsialistliku maksumaksja raha eest tehakse seda k?ike muidugi. Palju edu.

Algas postitus rahulikult, l?pp läks jälle käest ära... :)

B EAST

2005-04-20T10:45:00.000+02:00

On selline life-style ajakiri, uus. Toimetatud ja välja antud Vijah ma-ei-mäleta-mis-perekonnanimi, igatahes see indialane (v?i kes see täpselt teab, kuskilt sealtkandist), kes kuni 2002-ni Tallinnas elas. Käis k?ikides klubides ja muidu wannabe-tses. Isegi ühe raamatu kirjutas vist. NIisiis, nagu ajakirjast lugeda v?ib, on ta nüüd Prahasse kolinud ja tegi ajakirja: B EAST.

Täiesti juhuslikult ostsin (sest see oli inglisekeelsetest k?ige odavam ajakiri supermarketis). Ma m?tlen juba mitu päeva, et kas see on hea ajakiri v?i halb ja kellele see m?eldud on. M?eldud on vist siiski k?igile neile expatriot'idele, kes ida-Euroopas elavad. On selline väike ülevaade k?igist kümnest riigist (tegelt 8st vist), räägitakse, kui m?nus ikka uues Euroopas on ja Eestit on eriti kiidetud. Andmed on muidugi 3 aastat vanad (ei s?nagi uutest kuumadest kohtadest nagu Angel v?i Stereo v?i juba vana Kaheksa), aga käib kah. Poiss tahab kirjutada, las siis kirjutab.

Ma ei tea. Esimest numbrit vist tasub osta, huvi pärast. Et kuidas väljaspoolt tulijale nagu paistab. Ja peoloomadele on k?ikides teistes pealinnades ka kuumimad klubid üles loetletud. Ja vist selle pärast tasub ka osta, et tuleb välja, et m?nede arvates elu arenevates pealinnades nagu Tallinn, Praha ja Budapest ei olegi nii halb, et Londonisse v?i Berliini peaks ihalema.

Prantslased ja maiad, vol 2

2005-04-20T10:38:00.000+02:00

Eile ?htul näidati TV5 pealt prantslaste debatti teemal konstitutsioon. Ehh, tavalisest ma igast prantslaste teledebatte väldin, sest nad räägivad k?ik need 2-3 tundi ühe korraga ja k?rgendatud häälega. Nii et ma saan juba teleka ees sellest peavalu; ei tea, kuidas nad ise seal stuudios selle välja kannatavad. Aga ikka hull lahmimine käib selle va konstitutsiooni ümber. Argumendid on k?ik samad, mis ma juba eelmine kord välja t?in. Ja siis muidugi nn Bolkensteini direktiiv on kah hambus, millel jällegi konstitutsiooniga midagi pistmist pole. Ning Türgi küsimus. Jah-pooldajad ikka üritavad natuke tähelepanu pöörata, et kuulge, te räägite ju aiaaugust, aga sellest mingit kasu küll pole.

Saaga jätkub. Karta on, et negatiivses suunas. Aga kes teab, v?ibolla kui EL pärast Prantsusmaa EI-d oma id-kriisist üle saab (id-kriis tuleb kindlasti, peab aint lootma, et ikka saab üle) ja mingi uue nägemuse iseendast omandab, siis ehk "uus" EL tuleb paremgi kui see, mis siiani.
Ei tea.

Kevad

2005-04-18T09:24:00.000+02:00

Tundub, et kevad on päriselt Bratislavasse j?udnud. Fakti t?endavad järgmised asjaolud:
1) ma käin paljasääri (no see on muidugi suhteline, kui palju see kevade olemasolu näitab)
2) mul on seljal esimene päiksep?letus (mhmh, rattas?it on ajav?it)
3) k?ikidel puudel on suured lehed tekkinud viimase nädalaga
4) linnud, kes mul siin hoovi peal elavad, (nagu kuldnokad, mustad, ainult et punase nokaga... no täitsa piinlik, aga ma ei tea, mis linnud need on) kurameerivad. On täitsa ülbeks läinud, k?nnivad k?igil aknalaudadel juba
5) lemmikkohvikutes pole enam ?htuti kohti
6) soome turistid on ka Bratislavasse j?udnud (päriselt ka, täitsa Tallinna tunne tuleb vahepeal)

Ja nii edasi. Lahe on. Ainult et mu mega-jalgrattateel on nädalavahetusteti selline liiklus, et hullem kui autoteel. Jalgratturid, rulluisutajad, niisama hängijad, koerad jne. Pakun, et lausa mitutuhat inimest oli selle 13 kilomeetri peal laupäeval.

Aga ikka on äge :)

Labutie jazero

2005-04-04T07:55:00.000+02:00

Mu kohalik Bratislava ooper üllatas mind taas kord eelmine nädal. Käisin Luikede järve vaatamas, balletti. Ma arvan, et peale Bambi ja Giselle'i, mis lapsep?lves kooliga Vanemuises nähtud, ma rohkem oma elus balletti polegi näinud. Igatahes valmistusin kaheks igavaks tunniks, lootes, et üle 2 tunni inimesi balletiga ei piinata, ja eriti arvestades, et mul olid saali vist k?ige halvemad kohad (ja need halvimad kohad ehk viimased piletid, mis saada olid, olin ma ostnud juba 10 päeva enne etendust. Nagu kohapeal selgus, oli dirigendil 75.a sünnipäev, sellest siis selline tung).

Ballett oli täiesti imeline. Luik oli luik ja prints oli prints. Ma poleks kunagi uskunud, et kätega vehkides luige moodi tiibu saab lehvitada v?i siis et tantsija painutabki ennast nii, et sa näed, et see on tegelikult luige kael. Armastus, hirm ja lootus, k?ik emotsioonid j?udsid lavalt ka sinna minu kaugeimasse saalinurka. Ning muidugi lavakujundus. Ma ei tea, mismoodi nad siin Bratislavas seda teevad, aga iga jumala kord, kui ma ooperisse satun, siis lavakujundus lööb lausa pahviks. Seekord oli neljanda vaatuse alguses lavapildiks "öine järv koos luikede ja uduga" ja see oli lihtsalt hunnitu. Nii imeline, et pärast eesriide t?stmist rahvas plaksutas pelgalt lavakujunduse peale.

Isegi need, kes balletti "aastas vaid 4-5 korda" käivad vaatamas, ütlesid, et Odette (luik) ja üldse kogu etendus oli täiesti mega. Nii et kui Bratislavasse satute, siis ooperimaja tasub igatahes külastada, üksk?ik mida nad siis parasjagu mängivad.

Mürzzumschlag

2005-04-04T07:35:00.000+02:00

Eelmine nädal oli veel lootust, et teeme viimase suusanädalavahetuse. S?itsime kohale, aga tuli välja, et lumi oli vahepeal ikka täitsa ära sulanud. Alpides oli kevad, mis kevad. Lausa nii, et öösiti enam kunstlund ei anna juurde teha. Niisiis muutus suusanädalavahetus sujuvalt matkanädalavahetuseks. Jaa!, esimene t?us sel aastal tehtud. Algusele kohaselt väike 1400 meetrit, 4 tundi (ärge nüüd arvake, et ma päriselt 1400 meetrit t?usin, ikka 900 pealt hakkasime minema :). Hullult lahe oli. Kusjuures tegelt ülevalpool oli alles p?lvek?rgune lumi, aga see oli selline k?va ja kokkukuivanud, nii et peal sai käia. Aga puude all, kus lumi ära oli sulanud, ?itsesid juba krookused. Me oma tossudega olime sellistes tingimustes suht esktreemsportlased, aga polnud tegelt häda midagi. Natuke jalad märjaks said, aga kuna me seal üleval liiga kaua ei olnud, siis külm ei hakanud. Päike paistis nii soojalt, et pidi kampsuniväel olema ja esimese päiksep?letuse sai kah hoolimata kasutatud päiksekreemist.

Lahe oli see, et see väike alpiküla, kust rada pihta hakkas, oli täiesti tüüpiline väike alpiküla. Me olime ikkagi v??rad näod külas ja imeliku aktsendiga saksa keelt ka veel räägivad. Oli peaaegu tunne, et juba k?ik külaelanikud tunnevad meid ja tahavad meiega juttu ajada ja meile näidata, kust see rada ikka pihta hakkab. Väga lahked olid. Iseasi oli muidugi see, et neis "väikestes armsates alpikülades" räägivad nad sellist murrakut, et mina ei saanud midagi aru, mida nad rääkisid. Nime poolest saksa keel, aga ühestki s?nast aru ei saa. Lihtsaim näide, eituse "nein" [nain] asemel ütlevad nemad "naaah". Vähemalt selle ?ppisin ära :)

Kevad on ikka nii m?nus.

Prantslased ja maiad

2005-03-29T08:38:00.000+02:00

Mul tuli nüüd meelde, mis ma tahtsin eile oma Pariisiskäigu muljetest kirjutada.

Nimelt on mai l?pus seal referendum, kas Prantsusmaa peaks EL konstitutsioonilise leppe poolt v?i vastu olema. Enamuses riikides, nagu ka Eestis, ajab valitsus v?i parlament ise vaikselt asja ära, aga seal korraldatakse referendum nö suurema legitiimsuse pärast. (Puht juriidiliselt v?ttes saaks Prantsusmaal ka vist pelgalt valitsus sellele lepingule alla kirjutada, aga nad ei julge. Ja m?nes m?ttes arvestades sealseid pikaajalisi demokraatlikke traditsioone, siis on see normaalne, et nad referendumi teevad.)

Niisiis, EI-kampaania on täies hoos. Plakateid on igal pool, ajalehed räägivad vaid sellest. Tuleb t?deda, et ühtegi JA-kampaania plakatit ma ei näinudki. Traagiline kogu selle kampaania ja referendumi juures on see, et p?him?tteliselt mitte keegi nn tavakodanikest (ja karta on, et ka pooled poliitikutest) ei tea ega saa aru, misasi see EL konstitutsioon on. Keegi pole kunagi seda lugenud ja tundub, et lühikokkuv?tte-artikleid tädi Maalile eriti ajakirjanduses ei ole. Seet?ttu on selles ei-kampaanias levinud igasugu idioot-loosungid, millel konstitutsioonilise leppega mitte vähimatki ühist ei ole. Markantseima näitena v?in tuua sellise: "Prantslased kaovad maapealt nagu maiad? Hääleta EI!".

Teiseks, v?imul olev valitsus on nii ebapopulaarne kui veel olla saab. Ja valitsus tundub praegu ainus olevat, kes JA-kampaaniat teeb. K?ik, kes opositsioonis on, teevad ei-kampaaniat, sest oma maine mitterikkumiseks ei tohi ju valitsusega ühte meelt olla.

Tänu valitsuse ebapopulaarsusele saab see referendum olema mitte konstitutsioonilise leppe kohta arvamuse avaldus, vaid sisepoliitiline protestihääletus. Kuna teema on kuum, siis sai inimestega vesteldud läinud nädalavahetusel. Keskmine prantslane arutleb nii: "Ma hääletan EI. Mul pole aimugi, mis asi see EL konstitutsioon on. Ma tean küll, et sellel ei ole konstitutsiooniga vist midagi ühist, aga Prantsusmaal on praegu ikkagi 5 miljonit töötut. Nii et ma hääletan EI." V?i siis et see va "ostuj?ud on ju nii hirmsasti langenud Prantsusmaal, nii et ma hääletan ei". V?i siis et "muidu poolakad ja slovakid tulevad oma odavaid teenuseid meile pakkuma, nii et ma hääletan ei".

Ma ei arvagi, et teistes riikides kodanikud targemad on selle EL konstitutsiooni koha pealt, Eestis veel vähem. Aga see Prantsuse näide on küll täpselt selline, et pööblil ei tuleks lasta ikka tähtsaid rahvusvahelise tähendusega otsuseid teha. Ei oskagi nagu midagi öelda. Lollus on piiritu.

Eks pärast 29.maid saab näha, mis sai.